Liigesed valutavad miks ja mida saab ise ära teha

Liigesed valutavad miks ja mida saab ise ära teha

Hommikul voodist tõustes annavad põlved endast märku, õlad tunduvad kanged ja esimeste sammudega tekib küsimus, kas tegu on lihtsalt vanuse, eilse aiatöö või millegi tõsisemaga. Mõnikord taandub ebamugavus liikumisega, teinekord püsib valu ka puhkehetkel ning liiges muutub paistes, kuumaks või punetavaks.

Väljend „liigesed valutavad” kirjeldab sümptomit, mitte üht kindlat haigust. Valu võib tekkida ülekoormuse, trauma, liigese kulumise, põletiku, infektsiooni või muu terviseprobleemi tõttu. Seepärast tasub enne valuvaigisti, soojakoti või toidulisandi valimist vaadata, millise mustriga valu käitub. Eesti haigusinfo soovitab tähelepanu pöörata tursele, hommikusele jäikusele, öisele valule ja üldnähtudele nagu väsimus või palavik (Kliinik.ee liigesevalu ülevaade).

Miks liigesed valutavad ja miks see üllatavalt paljusid puudutab

Kujutame ette kahte inimest. Esimene veetis nädalavahetuse aias, tõstis mulda ja kõndis tavapärasest rohkem. Esmaspäeval valutab tema põlv trepist alla minnes, kuid istudes läheb paremaks. Teisel inimesel on hommikul sõrmed paistes, rusika sulgemine on raske ja jäikus kestab kaua ka pärast ärkamist. Mõlemad ütlevad, et liigesed valutavad, kuid valu võimalik mehhanism on erinev.

Eestis hinnatakse reumatoidartriidi levimuseks umbes 0,44–1% elanikkonnast, mis tähendab ligikaudu 6000 kuni 15 000 haiget. Patsiendimaterjalides tuuakse välja ka suurusjärk 7000–14 000 täiskasvanud haiget. Harju maakonna reumatoloogiliste andmete põhjal registreeriti aastatel 2006–2007 kokku 1897 levinud juhtu, neist 85% olid naised, ning Euroopa standardrahvastikule standarditud levimus oli 0,44% (Eesti Reumatoloogia Seltsi patsiendijuhend).

Need andmed ei tähenda, et iga valutav põlv viitaks reumatoidartriidile. Küll aga näitavad need, et põletikulised liigesehaigused pole Eestis haruldased ja neid ei tohiks automaatselt vananemise arvele kirjutada. Reumatoidartriit tabab sageli tööealisi inimesi ning naistel esineb seda sagedamini kui meestel, nagu kirjeldavad Eesti terviseinfo allikad (liigesevaevuste põhjused ja riskid).

Kaks esimest küsimust

Kõige kasulikum algus on küsida:

  1. Kas valu tekib peamiselt liikumisel ja koormusel?
  2. Kas valu, jäikus või turse püsivad ka puhkehetkel?

Mehaaniline valu on sageli seotud koormuse, liigese kulumise, lihaste nõrkuse või varasema traumaga. Põletikuline valu võib olla tugevam hommikul või öösel, sellega võivad kaasneda turse, kuumus ja üldine väsimus. Ainult nende tunnuste põhjal diagnoosi panna ei saa, kuid need aitavad otsustada, kas piisab esialgu koormuse kohandamisest või tasub pöörduda kiiremini arsti poole.

Eestis on reumatoidartriidi esmashaigestumus püsinud aastaid ligikaudu 20–40 uue juhu juures 100 000 inimese kohta aastas. Ühes Eesti tervise- ja teadusallikas on ajavahemiku 1998–2013 kohta toodud ka vahemik 100–150 juhtu 100 000 inimese kohta aastas, mis kinnitab, et uus haigestumine on olnud püsivalt mõõdetav rahvatervise probleem. 2010. aasta andmetes oli esmashaigestumus meestel 60,2 ja naistel 190,6 juhtu 100 000 inimese kohta (Eesti Arstis avaldatud ülevaade).

Valu ei pea kartma, kuid seda tasub kuulata. Õige eristus aitab valida mõistlikuma koduse võtte, märgata ohumärke ja anda arstile täpsema kirjelduse sellest, mis kehas toimub.

Liigesevalu levinumad põhjused

Sama sümptom võib tekkida täiesti erinevatel põhjustel. Põlvevalu pärast libedaga kukkumist, sõrmede turse hommikuti ja suure varba äkiline valu pole ühe probleemi kolm vormi, vaid võivad viidata eri mehhanismidele.

Kulumine ja põletikulised haigused

Osteoartroosi ehk liigese kulumise korral muutuvad liigese koormust taluvad pinnad aja jooksul ebatasasemaks ja õhemaks. Igapäevases elus annab see sageli tunda kõndimisel, trepist laskumisel, kükitamisel või pärast pikka istumist. Näiteks võib kontoritöötaja märgata põlvejäikust pärast tööpäeva, samal ajal kui ehitaja või põllumees tunneb valu korduva tõstmise, kükitamise või ebatasasel pinnal töötamise järel.

Reumatoidartriidi ja teiste põletikuliste artriitide korral ei ole põhiprobleem lihtsalt kulumine. Immuunsüsteem käivitab liigeses põletikureaktsiooni, mis võib põhjustada turset, kuumust, valu ja pikemat hommikust jäikust. Sümptomid võivad ilmneda mõlemal kehapoolel, näiteks mõlemas randmes või mitmes sõrmeliigeses.

Podagra tekib siis, kui liigesesse kogunevad kristallid. Tüüpiline on äkiline ja väga tugev valu, sageli suure varba piirkonnas, koos turse ja punetusega. Sellise hoo korral pole mõistlik jääda pikalt ainult koduste vahendite peale lootma.

Vigastused, ülekoormus ja muud põhjused

Trauma võib tähendada nikastust, muljumist, sideme või kõõluse kahjustust, meniski probleemi või luumurdu. Talvine libedus, spordis tehtud järsk pööre ja väljasirutatud käele kukkumine on tuttavad näited. Eestis on hinnanguliselt umbes 10 000 spordispetsiifilist põlvevigastust aastas ning eesmise ristatisideme vigastusi umbes 70 juhtu 100 000 elaniku kohta (Eesti liigesevaevuste käsitlus).

Ülekoormus tekib siis, kui keha peab tegema sama liigutust või kandma sama koormust rohkem, kui ta on harjunud. Seda võivad põhjustada pikk tööpäev sundasendis, korduv arvutihiire kasutamine, remont, aiatöö või liiga kiire treeningkoormuse tõstmine.

Infektsioonid võivad samuti põhjustada liigesevalu. Eestis tuleb mõelda näiteks puugihammustuse järel tekkinud borrelioosile, kuid diagnoosi ja ravi üle otsustab arst. Harv, kuid kiiret abi vajav olukord on liigesepõletik, mille puhul liiges muutub kiiresti väga valusaks, kuumaks ja paistes ning lisandub palavik.

Süsteemsed haigused, näiteks luupus või muud immuunsüsteemi mõjutavad seisundid, võivad anda liigesevaevusi koos teiste sümptomitega. Seetõttu on oluline mitte vaadata ainult üht põlve või sõrme, vaid kogu mustrit.

Infograafik selgitab liigesevalu levinumaid põhjuseid, sealhulgas osteoartriiti, reumatoidartriiti, podagrat, traumasid, infektsioone ja autoimmuunhaigusi.

Igapäevaseid põhjuseid ja nende erinevusi saab rahulikult üle vaadata ka liigesevalu põhjuste selgituses. Põhjus ei selgu siiski üksnes internetiteksti põhjal, eriti siis, kui valu kordub, süveneb või piirab liikumist.

Kuidas ise oma valu iseloomu hinnata

Enne perearstile helistamist pane valu mõne päeva jooksul kirja. See ei tähenda diagnoosi otsimist, vaid aitab märgata mustrit, mida hetkeemotsioonis on lihtne unustada.

Märka valu käitumist

Mehaaniline valu on sagedamini seotud kindla tegevusega. See võib tugevneda kõndimisel, trepist laskumisel, kükitamisel või pärast korduvat tõstmist ning leeveneda puhkehetkel. Lühiajaline jäikus pärast istumist ei tähenda automaatselt põletikulist haigust.

Põletikuline valu võib püsida ka puhkuse ajal ja häirida öist und. Hommikune jäikus, nähtav turse, punetus või liigese soojus muudavad põletikulise põhjuse olulisemaks kaalutluseks. Eesti haigusinfo soovitab arsti poole pöörduda eriti siis, kui hommikune jäikus kestab üle 5–10 minuti ning lisanduvad turse, öine valu või üldnähud (Kliinik.ee nõuanded liigesevalu kohta).

Kirjuta üles järgmised punktid:

  • Asukoht: milline liiges valutab ja kas valu on ühel või mõlemal kehapoolel?
  • Algus: kas valu algas pärast traumat, nakkust, uut treeningut või ilma selge põhjuseta?
  • Kestus: kas tegu on üksiku episoodi või korduva probleemiga?
  • Välimus: kas liiges on paistes, punetav või katsudes kuum?
  • Üldine enesetunne: kas esineb väsimust, nõrkust, isutust või palavikku?
  • Liikumine: kas liiges liigub tavapäraselt või jääb kinni?

Praktiline reegel: valu tugevus on oluline, kuid valu muster annab sageli rohkem infot kui üksik halb päev.

Punased lipud

Äkiline tugev turse, palavikuga kaasnev kuum ja punetav liiges, tõsine trauma või võimetus jäset kasutada vajavad kiiret arstlikku hinnangut. Samuti ära lükka nõustamist edasi, kui valu süveneb kiiresti või üldine enesetunne muutub märgatavalt halvemaks.

Vereanalüüsi, sealhulgas põletikunäitajate, tulemust ei saa tõlgendada üksinda. Ka CRV normaalne tulemus ei pruugi välistada kõiki põhjuseid, nagu selgitatakse CRV tähendust käsitlevas ülevaates.

Enesehinnang aitab sul konsultatsiooniks valmistuda, kuid see ei asenda läbivaatust. Kui saad arstile öelda, millal valu algab, kui kaua jäikus kestab ja kas liiges on paistes, saab arst olukorda kiiremini hinnata.

Infograafik, mis aitab hinnata liigesevalu iseloomu, kestust ja sellega kaasnevaid võimalikke põletikulisi sümptomeid või üldist enesetunnet.

Kodused ja elustiilipõhised leevendusvõtted

Kui valu algas pärast tavapärasest suuremat koormust ja liiges pole tugevalt paistes, saab esialgu proovida rahulikke võtteid. Eesmärk pole valu jõuga ära suruda, vaid vähendada ärritust ja hoida liikumisvõimet.

Külm või soojus

Ägeda valu ja turse korral vähenda esimese 48 tunni jooksul koormust. Külmakompressi võib kasutada 15–20 minutit korraga mitu korda päevas, asetades jääkoti või külmakoti naha ja riide vahele, nagu soovitatakse Eesti kliinilises nõuandes (Leiakliiniku soovitused liigesevalu korral).

Külm sobib paremini värske vigastuse, kuumatunde ja turse korral. Soojus võib olla mugavam pinges lihaste või hommikuse jäikuse korral, kuid värskelt paistes ja kuuma liigese peale ei tasu seda esimesena panna. Pärast ägedat faasi võib soe kompress ja õrn liikuvus aidata jäikuse süvenemist vältida.

Liikumine ilma sundimiseta

Täielik liikumatus võib jäikust suurendada. Vali tegevus, mis ei tekita tugevat valu, näiteks rahulik kõnd, ujumine, rattasõit või liigese liikuvusulatuses tehtavad õrnad harjutused. Venitused ja tasakaaluharjutused võiksid olla aeglased, mitte põrgatavad.

Kui valu harjutuse ajal või pärast seda selgelt süveneb, vähenda koormust. Tõsisema vigastuse või korduva valu korral aitab füsioterapeut valida harjutused, mis arvestavad sinu liigese seisundit, lihasjõudu ja töökoormust.

Koormuse jagamine

Ehitaja, põllumees või laotöötaja ei saa alati koormust täielikult vältida. Küll aga saab vahetada tööasendit, teha pause, kasutada tõstmisel jalgu ja puusasid, mitte selga, ning jaotada raskus mõlema käe vahel. Kontoritöötaja võiks pikalt istumise vahele lisada lühikesi liikumishetki ja kohandada tööasendit nii, et õlad ei oleks pidevalt üles tõstetud.

Uni ja stress mõjutavad seda, kui tundlikult keha valu tajub. Halb öö ei põhjusta tingimata liigesehaigust, kuid võib muuta olemasoleva ebamugavuse raskemini talutavaks. Korrapärane unerütm, puhkepausid ja mõõdukas liikumine toetavad üldist taastumist.

Toit ja käsimüügiravimid

Mitmekesine menüü võib sisaldada köögivilju, marju, kaunvilju, kala, pähkleid ja teisi kiudainete ning oomega-3-rasvhapete allikaid. Ükski menüü ei ravi liigesehaigust, kuid regulaarne söömine ja piisav vedelik toetavad üldist enesetunnet.

Paratsetamool võib vähendada valu, kuid sellel pole tugevat põletikuvastast toimet. Ibuprofeen ja teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad vähendada nii valu kui ka põletikku, kuid need ei sobi kõigile. Järgi pakendi infolehte ning küsi apteekrilt või arstilt nõu, kui kasutad verevedeldajaid, vererõhu- või muid ravimeid või kui sul on mao, neerude või südamega seotud terviseprobleeme.

Ära kasuta käsimüügiravimit pikalt ainult selleks, et arsti juurde minekut edasi lükata. Kui valu vajab pidevat vaigistamist, vajab ka selle põhjus ülevaatamist.

Graafika koos nelja koduse ja elustiilipõhise meetodiga liigesevalu leevendamiseks, sealhulgas külm, soojus, liikumine ja tervislik toitumine.

Liikumise kui igapäevase tervisetoe tähendust on käsitletud ka probiootikumide ja füüsilise aktiivsuse ülevaates. See ei muuda liikumist liigesehaiguse raviks, kuid aitab hoida kogu keha funktsionaalsust.

Soolestiku ja mikrobioomi seos üldise põletikuga

Liigesevalu ja seedimine võivad tunduda täiesti eraldi teemadena. Tegelikult on soolestik seotud immuunsüsteemi töö ja üldise enesetundega, mistõttu võib seedimise toetamine olla üks osa terviklikust elustiilist. See ei tähenda, et kõhu korrastamine raviks reumatoidartriiti või asendaks reumatoloogi määratud ravi.

Mikrobioom tähendab soolestikus elavate mikroorganismide kooslust. Selle koostis ei ole kõigil sama ning Tartu Ülikooli ja Eesti mikrobioomiprojekti andmetel seostub see muu hulgas vanuse ja toitumusliku mustriga. Uuringus analüüsiti üle 2500 Eesti täiskasvanu soolestiku mikrobioomi, mis toetab mõtet, et üks ja sama probiootiline lahendus ei pruugi sobida kõigile ühtemoodi (Eesti mikrobioomi käsitlus).

Mida saab ise mõjutada

Kiudainerikkad toidud, mitmekesine menüü ja fermenteeritud toidud võivad kuuluda seedimist toetavasse rutiini. Valik võiks lähtuda taluvusest, sest tundliku seedimise korral võib liiga järsk kiudainete suurendamine hoopis puhitust tekitada.

Probiootikum tähendab teaduspõhiselt elus mikroorganismi, mida manustatakse sobivas koguses ja millel peab olema peremehe tervisele kasulik toime. Seega ei ole iga bakteripreparaat automaatselt probiootikum, nagu rõhutatakse Eesti teadusallikas (probiootikumi definitsioon ja kasutamise põhimõtted).

Toidulisandite kasutamisel tasub eelistada läbipaistvat koostiseinfot ja realistlikke väiteid. Näiteks Dr.OHHIRA® STANDARD 3-AASTANE RETSEPT 12 SORDI ELUSBAKTERITEGA on kapslites probiootiline toidulisand, mille aluseks on Jaapanis kolm aastat naturaalselt hapendatud taimede, seente ja vetikate ekstrakt. Kirjelduse järgi sisaldab see kiudaineid, 12 erinevat elusbakterite tüve ja nende elutegevuse käigus moodustunud postbiootilisi ühendeid. Tootja andmetel on kapslid taimsed ja sobivad veganitele.

Dr.OHHIRA brändi tagasisides on selle toote hinnang 4,9/5 rohkem kui 155 arvustuse põhjal, kuid klientide kogemus ei tõesta, et toode mõjutaks konkreetset liigesehaigust. See võib olla üks võimalik tugi seedimise ja üldise heaolu rutiinis, mitte liigeseravim ega arsti määratud ravi asendus.

Mikrobioom muutub eluetapiti. Eesti andmetes võrreldi 25 Eesti 96–103-aastast ja 25 Eesti 19–23-aastast inimest ning väga eakate inimeste mikrobioota oli rikkam ja mitmekesisem kui noorematel täiskasvanutel (mikrobioomi ja vanuse seos). See leid ei anna põhjust teha vanuse põhjal universaalset soovitust, küll aga toetab personaalsemat lähenemist.

Laual on tervislikud toidud nagu köögiviljad, puuviljad ja vesi, mis toetavad seedimist ja üldist heaolu.

Igapäevaseid valikuid mikrobioomi toetamiseks saab vaadata ka soolestiku tervise praktilises juhendis. Kui liigesevalu on tugev, püsiv või põletikuliste tunnustega, jääb meditsiiniline hindamine siiski esmatähtsaks.

Teaduspõhised toidulisandid ja nende piirid

Toidulisand võib olla üks väike osa laiemast terviserutiinist, kuid selle sobivus sõltub põhjusest, koostisest, annusest, teistest ravimitest ja inimese üldisest terviseseisundist. Liigesevalu puhul on eriti tähtis vältida lubadusi, nagu kõhre taastamine või põletikulise haiguse ravimine.

Toidulisand Tõendatuse tase Piirangud ja riskid
Kollageen, sealhulgas II tüüpi kollageen Uuringute tulemused on erinevad ja sõltuvad konkreetsest koostisest ning kasutuseesmärgist Ei asenda liigesehaiguse diagnoosi ega ravi. Valik peab lähtuma koostisest ja tootja läbipaistvusest
Oomega-3-rasvhapped Neid kasutatakse üldise toitumise osana ning liigeste puhul on tulemused sõltunud uuringu ülesehitusest ja inimese olukorrast Võimalikud koostoimed ravimitega, eriti vere hüübimist mõjutavate ravimite korral. Küsi nõu enne kasutamist
Glükoosamiin ja kondroitiin Mõju ei ole kõigil ühesugune ning tõendus sõltub preparaadist ja liigeseprobleemist Võivad mõjutada ravimite kasutamist või sobivust. Ära eelda, et need taastavad kulunud kõhre
D-vitamiin Vajalik luude ja lihaste normaalseks talitluseks, kuid puuduse olemasolu ja sobiv kogus tuleb hinnata eraldi Liigne tarvitamine võib olla kahjulik. Annustamise üle tasub arutada arstiga
Probiootikumid Kasu sõltub mikroorganismi tüvest, kogusest, tootest ja kasutamise eesmärgist Ei ole liigeseravim. Erilist ettevaatust vajavad inimesed, kelle immuunsus on tugevalt langenud
Kurkumiin ja MSM Neid kasutatakse toidulisandites, kuid erinevate toodete koostis ja uuritavus varieeruvad Võimalikud koostoimed ja talumatus. Turunduslik väide ei võrdu ravitoimega

Tabelis toodud võrdlus aitab küsida paremaid küsimusi, mitte valida automaatselt üht toodet. Kontrolli alati toimeaine täpset vormi, päevast kogust, allergeene, kasutusjuhendit ja seda, kas tootja avaldab piisavalt infot kvaliteedikontrolli kohta.

Kollageeni kohta saab lugeda täpsemalt kollageeni ja liigeste ülevaatest. Dr.OHHIRA® Kollageen+ võib olla üks ilu ja liigeste heaoluga seotud toidulisandivalik, kuid selle kasutamine ei anna põhjust jätta valu, turset või liikumispiirangut arstiga arutamata.

Kuidas teha rahulik valik

  • Vaata koostist: nimetus üksi ei ütle, millises koguses toimeainet toode sisaldab.
  • Kontrolli eesmärki: kas otsid üldist toitumistuge, seedimise tuge või on sul arsti diagnoositud seisund?
  • Arvesta ravimitega: eriti oluline on see vere hüübimist, vererõhku või immuunsust mõjutavate ravimite korral.
  • Hinda tagasisidet õigesti: Dr.OHHIRA brändi klientide kõrge hinnang võib kirjeldada kasutuskogemust, kuid ei tõesta konkreetse liigesehaiguse ravi.
  • Küsi spetsialistilt: perearst või apteeker aitab hinnata, kas toidulisand sobib sinu olukorda.

Toidulisand ei asenda mitmekesist toitumist, mõõdukat liikumist, taastusravi ega arsti hinnangut. Kui valu põhjuseks on põletikuline haigus, tuleb tegeleda põhjusega, mitte ainult ebamugavuse summutamisega.

Millal pöörduda arsti poole ja mis seal ootab

Perearstiga tasub ühendust võtta, kui valu püsib üle 2 nädala, kordub või hakkab mõjutama und, kõndimist, tööd või igapäevaseid tegevusi. Samuti vajab hindamist hommikune jäikus, mis kestab üle 30 minuti, ning liigese paistetus, punetus või soojus.

Kiiremini otsi abi, kui:

  • Liiges muutub järsult kuumaks ja paistes: eriti siis, kui lisandub palavik.
  • Valu järgneb traumale: tugev valu, nähtav deformatsioon, liikuvuse kadumine või võimetus jäset koormata vajavad arstlikku hindamist.
  • Üldine enesetunne halveneb: nõrkus, seletamatu kaalulangus, palavik või väljendunud väsimus ei sobitu lihtsalt ülekoormuse pildiga.
  • Valu häirib öösel: pidev puhkevalu vajab põhjuste täpsustamist.
  • Sümptomid korduvad: hoogudena tulev turse või valu võib viidata probleemile, mis vajab sihipärast uurimist.

Kuidas Eesti tervishoiusüsteemis alustada

Enamasti on mõistlik alustada perearstist. Ta küsib sümptomite kohta, vaatab liigese üle, hindab liikuvust ja võib määrata vereanalüüse. Vajaduse korral suunab perearst reumatoloogi, ortopeedi või füsiaatri juurde.

Vastuvõtul kasutatakse lihtsaid, kuid olulisi samme:

  1. Haigusloo täpsustamine: millal valu algas, kuidas see muutub ja kas perekonnas esineb sarnaseid haigusi.
  2. Läbivaatus: arst hindab turset, kuumust, valulikkust, lihasjõudu ja liigese liikuvust.
  3. Vereanalüüsid: vaadata võidakse verepilti, põletikunäitajaid CRV ja ESR ning autoimmuunsusega seotud markereid.
  4. Pildiuuringud: röntgen või ultraheli võivad anda esmase ülevaate. MRT-d kasutatakse vajaduse korral pehmete kudede ja keerukamate muutuste hindamiseks.
  5. Edasine plaan: sõltuvalt põhjusest võivad kõne alla tulla elustiili kohandamine, taastusravi, käsimüügi- või retseptiravimid, liigesesisesed süstid või harvem kirurgia.

Võta vastuvõtule kaasa sümptomite päevik, varasemad uuringutulemused ja täielik ravimite ning toidulisandite nimekiri. Kui võimalik, märgi üles ka see, millal tekib turse, kui kaua hommikune jäikus kestab ja millised tegevused valu mõjutavad.

Liigesevalu ei nõua alati halvimat stsenaariumi, kuid püsiv või põletikulise mustriga valu väärib selget vastust. Seedimise ja mikrobioomi toetamine võib kuuluda üldise heaolu rutiini, kuid see ei asenda diagnoosi ega ravi.


Dr.OHHIRA® seob Jaapani premium-päritolu fermenteerimistraditsiooni teaduspõhise lähenemisega, pakkudes 3–5 aastat fermenteeritud tooteid, pre-, pro- ja postbiootilisi lahendusi ning naha ja ilu seestpoolt toetavaid valikuid. Kui soovid liigesevaevuste kõrval pöörata tähelepanu ka seedimisele ja üldisele heaolule, tutvu Dr.OHHIRA® piimhappebakterite tootevalikuga ning kasuta kassas koodi BLOGI15, saad 15% soodustust.

Postita kommentaar

0
0
    0
    Teie ostukorv
    Teie ostukorv on tühiTagasi poodi