Et meie keha oleks terve, toonuses ja täies elujõus, et tagada kõigi oma funktsioonide korrapärane toimimine, peaks kehas valitsema tasakaal nii füüsilise kui emotsionaalse poole vahel. Dr.OHHIRA® tervisenõustaja Reelika Kalmet jagab soovitusi, milliste meetoditega tasakaalu säilitamine võimalik on ning miks ei piisa soolestiku tasakaalu seadmiseks pelgalt keefirist ega hapukapsast.
“Füüsilise ja vaimse keha tervise tasakaalus hoidmine on täisti võimalik, kuid see nõuab inimese tähelepanu ja valmisolekut töötamiseks oma emotsioonide, tunnete ja füüsilise kehaga paralleelselt,” räägib Kalmet. Emotsioonide ohjeldamiseks piisab tihtipeale vaid nende taha vaatamisest ning aru saamisest, millest üks või teine emotsioon põhjustatud on. Iga inimene on oma lastetoast kaasa saanud komplekti “päästikutega”, mis vallandab ühe või teise emotsiooni. Valmisolek kohtumiseks iseendaga osutub aga alatihti raskemaks, kui inimesed arvata oskavad. Füüsilise kehaga on asjad aga mõnevõrra lihtsamad.
“Füüsilise kehaga tegelemise alla kuulub tsirkaadilise rütmi korrapärane jälgimine, igapäevane liikumine, tasakaalustatud toitumine ja korralik unerežiim, mis toetab inimese keha. Oluline on silmas pidada toitumist, mis muutub eriti oluliseks, kui mõelda meie kõhus elavatele bakteritele – ilma nende pisikeste tegelasteta ei oleks meid olemas. Tervelt 2 kilo meie soolestikust moodustavad bakterid ning mikroobid ja nende toitmisest ning tasakaalus hoidmisest sõltub nii inimese füüsiline kui vaimne tervis” lisab Reelika Kalmet.
Tänapäevane toitumisstiil täidab küll kõhu, kuid jätab organismile ülivajalikke aineid tootvad bakterid nälga.
Reelika Kalmet selgitab, et läbi aegade on fermenteerimist kasutatud toidu säilitamise vahendina. Täna on meie toitumine aga väga palju ja väga kiirelt muutunud ning värsket ja elus toitu saab vaid ökopoest või tuttavalt talunikult. Lisaks sellele kerkib õhku küsimus – kuidas on meie bakterid sellise kiire muudatusega kohanenud? “Tänasel päeval on toitumisstiile võimalik eristada kahe eri suuna kaudu – läänelik toitumine ja traditsiooniline toitumisstiil,” räägib Kalmet. Traditsioonilise all mõistetakse vahemerelist, aasiapärast ning idamaist kööki. Läänelik toitumine on tulnud Ameerikast ning selle põhjaks on palju töödeldud toitu, mis on rikas liha, piimatoodete, pasta, saia ning kõrge soola- ja suhkrusisaldusega toodete poolest. Tänu põhjalikule töötlusele on toidus säilinud väga vähe mikrotoitaineid ehk vitamiine ja mineraale. Samuti valitseb sellises toitumisstiilis tugev kiudainete defitsiit. Mida on aga palju – küllastunud rasvhappeid ja süsivesikuid.
Ameerikast inspireeritud toitumisstiil tekitab kehas varjatud põletikufooni ning kuna antud toitumisstiil on väga toitainete- ja kiudainetevaene, opereerib keha tihti väga väikese vitamiinide- ja mineraalainete varuga. Lisaks sellele tekib kehas suurenenud lisaainete koormus, mida peab väljutama pidevalt erinevaid teid pidi. Kiudaineid on aga vaja just meie jämesooles elavate bakterite toitmiseks. Osa meie vitamiinidest ja muudest kehale kasulikest ainetest toodetakse just bakterite poolt – neid ühendeid kutsutakse mikrobioloogide maailmas postbiootilisteks metaboliitideks.
Tervelt 10% energiast tuleb inimesse kõhus elavatest bakteritest ning keefiri ja hapukapsaga saaks kindlasti soolestiku mikrofloorat toetada, kuid tänapäeva ületöödeldud maailmas ei ole võimalik poest saada sellist tasakaalustatud sööki, kus oleks elus bakterid säilinud kujul alles.
Lisaks sellele on toitudes palju säilitus- ja teisi stabiliseerivaid aineid, mida meie keha tegelikult ei vaja. Kui bakteritel kõhus piisavalt süüa pole, hakkavad nad näksima meie enda limaskesta ning põhjustavad seeläbi seedeprobleeme. Antud olukorda aitab ära hoida piisav kogus kiudaineid ning fruktooligosahhariite, mis on prebiootikumid, mis toidavad just meile kasulikke baktereid.
Miks ainult keefirist ja hapukapsast ei piisa, et soolestiku mikrobioom tasakaalus hoida?
Tänapäeval, kus kõikidel on kiire elutempo on inimestel aina vähem aega iseenda jaoks. Levinud käibetõest, et keefirist ja hapukapsast piisab, et soolestik korras hoida, on saanud minevik. Kui poeriiulitel ringi vaadata, siis hapukapsas, hapukurgid ja keefir, mis meil saadaval on, on pastöriseeritud ning selle protsessi käigus on head bakterid seal tegelikult hävinenud. Hapukurgi nime all aga müüakse pahatihti hoopis äädika ja lauasoola segus marineeritud kurke – fermenteerimiseset on asi siin kaugel. Päris bakteritega ja päris fermenteeritud toite, mis soolestikku tasakaalustavad, tuleb seega ise teha, ehtsa hapendamise meetodil. Ja ka siis saad sa igast fermenteeritud tootest vaid kindlat tüüpi baktereid, mis toodavad kindlat tüüpi postbiootilisi metaboliite. Et aga mikrobioom oleks taskaalus, on oluline, et kasulike bakteritüvede esindajaid oleks võimalikult mitmekesiselt. Seega – ainult üks või teine hapendatud toode, ei ole mikrobioomi tasakaalustamiseks piisav.
Seepärast on soolestiku tasakaalu toetamisel omal kohal naturaalselt fermenteeritud probiootilised toidulisandid, millesse on aastatepikkuste teaduslike uuringute põhjal välja valitud ja kokku kombineeritud optimaalne kogus kasulikke bakteritüvesid (probiootikume), kiudainetel põhinevaid toitaineid (prebiootikume) ja probiootiliste bakterite elutegevuse jääkprodukid ehk postbiootilised metaboliidid: mineraalained, põletikku alandavad lühikese ahelaga rasvhapped ja vitamiinid.
“Kui on ühendatud kõik need eelnimetatud ained, siis saab soolestik koheselt täiusliku kombinatsiooni vajalikke aineid, mis aitavad sealset mikrofloorat tasakaalustada ja ka organismi vastupanuvõimet tõsta,” soovitab Kalmet.
Tasub meeles pidada ka seda, et mitte ükski toidulisand ei ole võluvits, mis kõik imepäraselt korda teeb. Efektiivne tulemus kehas saavutatakse tasakaalustatud toidu, piisava liikumise ja une ning toetavate toidulisandite kombinatsioonina.
Kui soovid rohkem teada, kuidas oma tervist maksimaalselt läbi toitumise ja tervisliku elustiili toetada, tule kuulama terviseloengut “Kuidas olla terve? Loomulikult! Leia toimumiskohad ja ajakava siit.
