Depressioon ei ole Eestis haruldane mure. Uuringute järgi on depressiooni esinemissagedus Eestis 5,6%, mis tähendab ligikaudu 56 000 diagnoositud depressiooniga täiskasvanut, ning lisaks on 28% Eesti täiskasvanud rahvastikust depressiooniriskis (MKE ülevaade depressiooni levikust Eestis). See muudab teema väga praktiliseks. Paljude jaoks pole küsimus selles, kas nad puutuvad depressiooniga kokku, vaid millal ja kuidas seda ära tunda.

Raske depressioon on tõsine terviseseisund. See ei ole laiskus, iseloomu nõrkus ega lihtsalt halb periood. Kui sümptomid kestavad, süvenevad ja hakkavad mõjutama und, söömist, mõtlemist, suhteid, töövõimet või turvatunnet, vajab inimene päris abi.

Mõni lugeja otsib sellele lehele vastust enda kohta. Mõni püüab mõista partnerit, last, sõpra või vanemat. Mõlemal juhul on tähtis üks asi. Raske depressiooni sümptomid võivad olla nii emotsionaalsed, kehalised kui ka käitumuslikud, ja just seepärast jäävad need vahel alguses märkamata.

Raske depressioon võib välja näha nagu vaikus, väsimus, ärrituvus või kehalised vaevused. Mitte ainult kurbus.

Lisaks tavapärasele ravile räägitakse üha rohkem ka terviklikust taastumisest. Arstid, terapeudid ja toitumisnõustajad rõhutavad sageli, et vaimset tervist ei saa alati lahutada unest, toitumisest, stressikoormusest ja soolestiku seisundist. Soolestiku-aju telje teema ei asenda ravi, kuid see võib aidata mõista, miks taastumine vajab korraga mitut tugisammast.

Siin käsitlen rasket depressiooni samm-sammult. Selgitan, millised sümptomid on kõige olulisemad, millal muutub olukord kiireloomuliseks, kuidas arstid diagnoosini jõuavad, milline ravi on Eestis kasutusel ning kuidas toetavad elustiilimeetmed, sealhulgas soolestiku tervis, võivad taastumiskava täiendada. Kõik artiklis viidatud andmed pärinevad konkreetsetest Eesti või meditsiinilistest allikatest ning viited on toodud otse tekstis.

Sissejuhatus raskesse depressiooni

Raske depressioonist rääkimine on vajalik just seetõttu, et see haigus moonutab sageli inimese enda hinnangut olukorrale. Inimene võib mõelda, et ta peaks lihtsalt rohkem pingutama, puhkama või end kokku võtma. Tegelikult võib ta olla seisundis, kus aju, keha ja närvisüsteem ei tööta enam tavapärases tasakaalus.

Miks raske depressioon jääb tihti hiljaks märgatuks

Raske depressioon ei alga alati järsu murdumisega. Mõnikord hiilib see ligi. Algul tundub, et inimene on lihtsalt kurnatud, tõmbub tagasi, jätab hobid pooleli või muutub tavapärasest tundlikumaks. Siis lisanduvad unehäired, keskendumisraskused, jõuetus ja tunne, et isegi lihtsad toimingud on liiga rasked.

Segadust tekitab see, et inimesed kasutavad sõna “depressioon” väga erinevate asjade kohta. Üks asi on kurbus pärast pettumust või kaotust. Teine asi on kliiniline seisund, mis kestab, süveneb ja häirib igapäevast elu.

Mida tasub meeles pidada kohe alguses

Raske depressioon on ravitav, aga seda ei peaks ise diagnoosima ega üksi välja kannatama. Varajane abi lühendab sageli kannatust ja vähendab ohtu, et sümptomid muutuvad eluohtlikuks.

Lühidalt tasub meeles pidada kolme põhimõtet.

• Püsivus loeb: ajutine halb tuju ja raske depressioon pole sama asi.
• Toimetulek loeb: kui töö, õppimine, söömine, uni või suhted lagunevad, on see oluline ohumärk.
• Ohutus loeb: suitsiidimõtted, lootusetus ja täielik eemaldumine vajavad kiiret tähelepanu.

Praktiline reegel: kui sümptomid pole enam “lihtsalt raske aeg”, vaid muudavad inimese tavapärase elu äratundmatuks, tuleb pöörduda professionaalse abi poole.

Mis on raske depressioon ja selle raskusastmed

Meditsiinilises mõttes ei tähenda depressioon lihtsalt kurba meelt. Raske depressiooni kliinilises definitsioonis peab vähemalt 2 nädalat püsivalt esinema kolmest põhisümptomist: alanenud meeleolu, huvi ja rahuldustunde kadumine ning väsimus või energia kadumine. Raske vormi puhul lisanduvad sümptomid, mis häirivad oluliselt igapäevaelu (Terve Elu Keskuse käsitlus depressiooni definitsioonist).

Tavaline kurbus ja kliiniline depressioon ei ole sama

Kurbus on inimlik reaktsioon. Leina, pettumuse või suure stressi järel võib igaüks tunda end halvasti. Tavaliselt säilib siiski võime kogeda mõnel hetkel kergendust, huvi või sidet teiste inimestega.

Raske depressioon meenutab pigem olukorda, kus inimese sisemine “käivitusnupp” ei tööta. Ta ei tunne rõõmu isegi asjadest, mis talle varem korda läksid. Ta ei puhka välja. Ta ei suuda otsustada. Isegi hommikul voodist tõusmine võib tunduda ületamatu.

Kui ärevus ja masendus esinevad koos, võivad sümptomid üksteist võimendada. Seda seost aitab paremini mõista ka ülevaade sellest, kaua ärevushäire võib kesta.

Kuidas raskusastmeid mõista

Arstid hindavad mitte ainult seda, millised sümptomid esinevad, vaid ka seda, kui sügavalt need inimese elu mõjutavad.

Raskusaste	Kuidas see sageli välja paistab
Kerge	inimene saab paljude asjadega veel hakkama, kuid kõik nõuab tavapärasest rohkem pingutust
Mõõdukas	töö-, õpi- või pereelu hakkab selgelt kannatama
Raske	sümptomid mõjutavad elu ulatuslikult, inimene võib jääda tegevusvõimetuks või ohtu sattuda

Raskusastme hindamine pole formaalsus. See mõjutab raviplaani, jälgimise tihedust ja seda, kui kiiresti tuleb sekkuda.

Kus tuleb mängu terviklik tugi

Mikrobioomi toetamisest räägitakse üha rohkem just tervikliku taastumiskava osana. Näiteks Dr.OHHIRA® DELUXE 5-AASTANE RETSEPT 12 SORDI ELUSBAKTERITEGA on sünbiootiline 5-aastase puhtast loodusest pärit taimede, seente ja vetikate fermentatsiooni käigus tekkinud kompleks, mis koosneb bakterite elutegevuse käigus toodetud ühenditest, 12-st erinevast tüvest piimhappebakteritest ja kiudainerikkast toitainesegust. Selline toode ei ole depressiooni ravi, kuid võib kuuluda laiemasse plaani, kui arst või terapeut peab soolestiku tervise toetamist asjakohaseks.

Raske depressiooni peamised sümptomid ja ilmingud

Raske depressioon haarab korraga mitut tasandit. Meeleolu, mõtlemine, uni, söögiisu, liikumine ja suhted võivad kõik muutuda. Seepärast ei paista see seisund alati välja ainult kurbusena. Mõne inimese puhul meenutab see kogu organismi aeglustumist, teisel juhul pidevat sisemist häireseisundit, kus miski ei too leevendust.

Meeleolu ja emotsioonid

Paljud seostavad depressiooni nutmisega, kuid raske depressioon võib olla ka emotsionaalne tuimus. Inimene võib kirjeldada, et rõõm, huvi ja lähedustunne oleksid justkui välja lülitatud. See on nagu raadio, mille heli ei kao täiesti, kuid kõik kanalid mängivad vaikselt ja moonutatult.

Sagedased emotsionaalsed ilmingud on järgmised.

• Püsiv kurbus või sisemine tühjus
• Huvi ja naudingu kadumine
• Lootusetus tuleviku suhtes
• Süütunne või enese süüdistamine
• Ärrituvus ja madal taluvus pingele

Igapäevaelus võib see tähendada, et inimene on küll teiste keskel, kuid jääb vaimselt kõrvale. Ta ei võta vestlusest osa, ei tunne sidet ja võib öelda, et miski ei lähe enam korda.

Mõtlemine ja sisekõne

Raske depressioon muudab viisi, kuidas inimene iseennast ja maailma tõlgendab. Tavaline eksimus võib tunduda tõendina, et ta on väärtusetu. Väike takistus võib näida lahendamatu. Aju ohutaju ja enesehinnang ei tööta siis tasakaalus.

Sageli avaldub see nii:

• keskendumine halveneb
• otsuste tegemine muutub vaevaliseks
• mõtlemine läheb aeglaseks või kinni
• enesekriitika muutub karmiks
• tekivad korduvad mõtted läbikukkumisest, süüst või kadumisest

Näiteks võib inimene lugeda sama sõnumit mitu korda ega suuda ikkagi vastata. Või jääb ta seisma väga lihtsa valiku ette, nagu kas minna poodi või jääda voodisse, sest vaimne energia on otsas.

Kui keegi ütleb korduvalt, et ta on teistele koormaks, tasub seda võtta tõsise sümptomina, mitte iseloomujoonena.

Kehalised sümptomid

Depressioon ei ela ainult peas. See mõjutab närvisüsteemi, hormoonide tasakaalu, und, isu ja kehalist pingeseisundit. Paljud inimesed pöörduvadki esialgu abi saamiseks just füüsiliste kaebuste tõttu, sest nad ei oska halvenenud enesetunnet depressiooniga seostada.

Tüüpilised kehalised ilmingud võivad olla:

• pidev väsimus või kurnatus
• unehäired, sealhulgas varajane ärkamine või liigne magamine
• söögiisu vähenemine või suurenemine
• kehakaalu muutus
• lihaspinge, peavalu või hajusad valud
• seedevaevused
• rahutus või vastupidi märgatav aeglustumine

Keha ja psüühika seos on siin tihe. Pikaajaline stress, depressioon ja füüsilised vaevused võivad üksteist võimendada. Seda aitab paremini mõista ka ülevaade stressi füüsilistest sümptomitest.

Käitumine ja igapäevaelu muutused

Lähedased märkavad sageli esimesena muutust inimese käitumises. Väljastpoolt võib see paista laiskuse, eemaldumise või ükskõiksusena. Tegelikult võib iga lihtne toiming nõuda samasugust pingutust nagu palavikuga trepist ülesminek.

Valdkond	Kuidas muutus võib paista
Suhted	inimene väldib kohtumisi, ei vasta sõnumitele või katkestab kontaktid
Kodused toimingud	pesemine, koristamine, söögi tegemine ja arvete ajamine jäävad tegemata
Töö või õpingud	keskendumine langeb, tempo aeglustub, puudumised sagenevad
Liikumine ja kõne	inimene muutub silmatorkavalt aeglaseks või püsivalt rahutuks

Mõni inimene liigub, räägib ja reageerib aeglasemalt, nagu oleks mõtlemine paksu udu sees. Mõni teine ei suuda paigal olla, kõnnib edasi-tagasi, magab halvasti ja on kogu aeg sisemiselt pingul. Mõlemad võivad viidata raskele depressioonile.

Soolestiku-aju telje teema muutub depressiooni käsitluses üha olulisemaks, kuid sümptomite juures tasub meeles pidada üht põhimõtet. Seedehäired, isu muutused ja üldine kehaline kurnatus võivad olla osa samast haiguspildist. Mikrobioomi toetamine võib kuuluda taastumist toetavasse tervikplaani, kuid see ei asenda psühhiaatrilist hindamist ega tõenduspõhist ravi.

Eluohtlikud sümptomid ja punased lipud

Mõned raske depressiooni sümptomid pole lihtsalt tõsised, vaid kiireloomulised. Kui inimene räägib surmast, soovist kaduda, enda vigastamisest või tundub reaalsusest irdunud, ei tohi jääda ootama, kas see läheb ise üle.

Suitsiidsed mõtted

Suitsiidsus ei tähenda ainult otsest lauset “ma tahan end tappa”. Mõnikord kõlab see teisiti. Näiteks: “teil oleks ilma minuta lihtsam”, “ma ei jaksa enam”, “tahaks lihtsalt kaduda”, “pole mõtet”.

Oluline on vahet teha, kuid mitte alahinnata.

• Passiivsed surmamõtted: inimene soovib mitte olemas olla või loodab, et kõik lõpeks.
• Aktiivsed suitsiidimõtted: inimene mõtleb enese tapmisele teadlikumalt.
• Plaan või ettevalmistus: olukord on eriti ohtlik ja vajab kohest tegutsemist.

Kui inimene on alkoholijoobes, väga impulsiivne või üksi, kasvab risk veelgi.

Psühhootilised sümptomid

Raske depressiooniga võib mõnikord kaasneda psühhoos. See tähendab, et inimene võib uskuda asju, mis pole tegelikkusega kooskõlas, või tajuda midagi, mida teised ei taju. Näiteks võib ta olla veendunud, et ta on andestamatult süüdi, täiesti väärtusetu või teistele ohtlik, isegi kui selleks puudub alus.

See pole “liialdamine”. See on meditsiiniline hädaolukord.

Kui sa kahtled, kas olukord on piisavalt tõsine, siis tasub käituda nii, nagu see oleks tõsine.

Mida teha kohe Eestis

Kui on otsene oht elule või tervisele, helista hädaabinumbril 112. Kui võimalik, ära jäta inimest üksi. Eemalda tema lähedusest ravimid, terariistad ja muud vahendid, millega ta võiks end kahjustada.

Tegutse nii.

1. Küsi otse: kas sul on mõtteid endale haiget teha?
2. Jää rahulikuks: ära vaidle, ära häbista, ära vähenda probleemi.
3. Too sisse abi: helista 112 või mine erakorralise psühhiaatrilise abi vastuvõttu.
4. Jää inimese juurde: vähemalt seni, kuni professionaalne abi on korraldatud.

Abi võib otsida ka perearstilt, psühhiaatrilt, kriisinõustamisest või vaimse tervise tugiliinidelt. Kui olukord tundub akuutne, siis esmaseks valikuks on ikkagi vältimatu abi.

Diagnoosimine riskitegurid ja sarnased haigused

Depressiooni diagnoos ei sünni ühe küsimuse või vereanalüüsiga. Arst vaatab tervikpilti. Ta uurib sümptomite kestust, raskust, mõju igapäevaelule, varasemat terviselugu ja seda, kas mängus võib olla mõni muu haigus.

Kuidas arst diagnoosini jõuab

Tavaliselt algab tee perearstist või vaimse tervise spetsialistist. Vestluse käigus küsitakse meeleolu, une, söögiisu, energia, mõtlemise, ärevuse ja turvalisuse kohta. Vajadusel tehakse lisauuringuid, et välistada kehalised põhjused.

Miks see tähtis on? Sest mõni seisund võib depressiooni matkida. Näiteks tugev kurnatus, uneprobleemid, keskendumisraskused ja huvipuudus võivad esineda ka muude tervisemurede korral.

Seisundid, mida tuleb vahel eristada

Arstid mõtlevad sageli vähemalt nendele võimalustele.

• Bipolaarne häire: depressiivne faas võib sarnaneda suure depressiooniga, kuid ravi ei ole päris sama.
• Ärevushäired: pidev rahutus ja unetus võivad varjutada depressiivset poolt.
• Kilpnäärme ja muud kehalised häired: need võivad mõjutada energiat, kaalu ja meeleolu.
• Toitainepuudused: väsimus, kahvatus, keskendumisraskused ja meeleolulangus vajavad vahel laboratoorset hindamist. Sel teemal annab lisatausta ka ülevaade B-vitamiini puudusest.

Kes on suuremas riskis

Eesti Terviseuuringu andmetel on depressiooni sümptomite esinemine eriti noorte vanuserühmas 16–24 aastat märkimisväärselt kõrgem kui täiskasvanutel. Samuti on 43% Eesti täiskasvanutest vaimse kurnatuse ilmingud ja 39% unehäirete riskis, mis on sagedased depressiooni kaasnähud (TAI andmebaasi vaimse tervise näitajad).

Need arvud ei tähenda, et kõigil neil inimestel oleks raske depressioon. Need näitavad, kui paljud elavad sümptomitega, mis võivad depressiooniga põimuda või selleni viia.

Riskitegurid päriselus

Riski võivad suurendada varasem trauma, pikaajaline stress, üksildus, keeruline peresüsteem, sõltuvusprobleemid, krooniline haigus ja varasem depressiooniepisood. Sageli pole tegemist ühe põhjusega. Pigem koguneb mitu koormust korraga.

Diagnoos ei peaks vastama küsimusele “mis mul viga on”, vaid “mis minuga toimub ja millist abi ma vajan”.

Ravi ja soolestiku tervise roll taastumisel

Raske depressiooni ravi ei koosne ühest võttest. Enamasti on see nagu mitmest sambast koosnev taastumisplaan, kus iga osa täidab eri ülesannet. Üks aitab vähendada sümptomite tugevust, teine taastada mõtlemise ja käitumise mustreid, kolmas toetab keha taluvust stressi suhtes.

Tõsisemate sümptomite korral kuuluvad ravisse sageli psühhoteraapia ja antidepressandid koos. Põhjus on lihtne. Kui meeleolu on väga madal, uni katkendlik, mõtlemine aeglustunud ja lootusetus tugev, võib ainult ühest meetodist jääda väheks. Ravim võib aidata sümptomite koormust vähendada. Teraapia aitab samal ajal märgata mõttemustreid, suhtepingeid ja käitumisringe, mis seisundit alal hoiavad.

Mida ravi tavaliselt sisaldab

Raviplaan sõltub sellest, kui sügav on depressioon, kas esineb suitsiidimõtteid, milline on inimese varasem terviselugu ja kui palju ta igapäevaelus üldse toime tuleb.

Sageli kuuluvad taastumisse järgmised osad:

• Psühhoteraapia: aitab sõnastada, mis inimesega toimub, ja õpetab praktilisi oskusi sümptomitega toimetulekuks.
• Ravimid: võivad vähendada masendust, ärevust, unehäireid ja sisemist pinget, et inimesel tekiks rohkem jõudu ravis osaleda.
• Päevarütmi taastamine: regulaarne uni, söömine, valguse saamine ja mõõdukas liikumine annavad ajule korduvaid turvasignaale.
• Koormuse kohandamine: vahel tuleb ajutiselt vähendada töö-, kooli- või hoolduskoormust.
• Lähedaste tugi: taastumine edeneb paremini, kui inimene ei pea raskusega üksi toime tulema.

Paljudele teeb segadust küsimus, kas elustiilimuutused on üldse tõsise depressiooni puhul piisavad. Ei ole. Need võivad olla toetavad, kuid raske depressiooni korral ei asenda need arstiabi.

Soolestiku-aju telg ja miks sellest räägitakse

Aju ja soolestik suhtlevad pidevalt. Seda võib võrrelda kahe suuna vahel töötava sideliiniga, kus närvisüsteem, immuunsüsteem, hormoonid ja mikroobide ainevahetus mõjutavad üksteist kogu aeg. Kui uni on häiritud, stress püsib kõrge ja söömine muutub ebaregulaarseks, saab koormuse ka soolestik. Kui seedimine on korrast ära, põletikuline aktiivsus kõrgem või toidulaud väga ühekülgne, võib see omakorda mõjutada enesetunnet, energiataset ja stressitaluvust.

Selle seose tausta selgitab hästi ka ülevaade mikrobioota ja depressiooni võimalikest seostest.

Oluline on hoida piirid selged. Mikrobioomi toetamine ei ole raske depressiooni põhiravi. Küll aga võib see olla üks osa terviklikust plaanist, mille eesmärk on parandada und, seedimist, söömist, üldist enesetunnet ja keha taastumisvõimet.

Mida võib mikrobioomi toetamisel arvesse võtta

Praktiline küsimus on tavaliselt see, millest alustada. Esmalt tasub vaadata põhiasju, sest mikrobioom ei reageeri ainult kapslile või pulbrile. Seda mõjutavad iga päev söögirütm, kiudainete hulk, stress, uni, alkohol, antibiootikumikuurid ja liikumine.

Abiks võivad olla järgmised harjumused:

• regulaarne söömine, et veresuhkur ja energiatase kõikuksid vähem
• kiudainerikas toit, mis toetab soolestiku kasulikke baktereid
• piisav vedelik, eriti kui söömine on olnud ebaregulaarne
• ühtlane unerütm, sest uni mõjutab nii meeleolu kui seedimist
• rahulikum söömistempo, mis võib vähendada seedetrakti vaevusi
• vajadusel kvaliteetsed sümbiootikumid, kui spetsialist peab neid sobivaks osaks laiemast taastumiskavast

Dr.OHHIRA® toodete puhul räägitakse sageli fermenteeritud sümbiootilisest lähenemisest, kus koos on pre-, pro- ja postbiootilised komponendid. See võib sobida inimesele, kes soovib pöörata rohkem tähelepanu soolestiku tervisele ajal, mil põhiravi juba käib. Selliseid tooteid tuleb käsitleda toetava vahendina, mitte depressiooniravina.

Dr.OHHIRA brändi toodete kohta leidub kasutajakogemusi, kus kirjeldatakse muutusi seedimises ja üldises enesetundes. Kogemuslood ei tõesta mõju raske depressiooni ravile, kuid need võivad anda aimu, miks osa inimesi soovib mikrobioomi teadlikumalt toetada. Eestis tegutseb selle valdkonna ametliku pakkujana ka Orgaaniline Elu OÜ, kes esindab Dr.OHHIRA® brändi.

Praktiline meeldetuletus on lihtne. Kui kaalud sümbiootikumi kasutamist, tee seda osana laiemast raviplaanist ja aruta valik läbi arsti, psühhiaatri või toitumisega kursis oleva tervisespetsialistiga.

Kuidas Eestis abi leida ja lähedast toetada

Raske depressioon on seisund, mille puhul abi otsimist ei tasu edasi lükata. Mida varem jõuab inimene hindamise ja ravini, seda väiksem on oht, et sümptomid süvenevad, igapäevaelu laguneb või tekib eluohtlik kriis. Kui inimene ei jaksa ise samme teha, saab esimese sammu sageli teha lähedane.

Eestis on kõige praktilisem algus tavaliselt perearst. Perearst saab hinnata, kui kiiresti on vaja edasi tegutseda, vaadata üle võimalikud kehalised põhjused ja suunata vajadusel psühhiaatri, psühholoogi või erakorralise abi juurde. Kui jutt läheb enesevigastamisele, surmasoovile või inimene on segaduses ja turvalisus on ohus, tuleb otsida vältimatut abi kohe.

Mõnele inimesele sobib kõigepealt lugemine, sest sõnade leidmine on raske. Sellisel juhul võib abiks olla ka lugemine sellest, miks depressiooni all ei pea vaikides kannatama.

Lähedase roll on sageli lihtne, aga väga mõjus. Raske depressioon toimib nagu haigus, mis moonutab inimese hinnangut iseendale, tulevikule ja teiste toele. Seetõttu ei pruugi inimene uskuda, et abi on mõtet otsida, isegi siis, kui abi on olemas.

Toetamisel aitab järgmine:

• Räägi rahulikult ja konkreetselt: “Ma olen märganud, et sul on raske. Ma tahan sind aidata.”
• Aita järgmise sammuga: broneeri aeg, mine vastuvõtule kaasa või aita päevaplaani kokku panna.
• Hoia jutt lihtne: pikk veenmine väsitab. Selge lause ja üks teostatav samm mõjuvad paremini.
• Väldi süüdistamist ja lihtsustamist: “võta end kokku” ei ravi haigust, vaid võib suurendada häbi ja eraldumist.
• Võta ohumärke tõsiselt: kui inimene räägib surmast, jätab hüvastijätte või käitub tavapärasest riskantsemalt, tegutse kohe.

Ka toetaja vajab piire ja tuge. Lähedane ei pea olema arst, terapeut ega ööpäevaringne valve. Kasulikum on olla stabiilne saatja, kes aitab inimesel jõuda professionaalse abini ja püsida ravis.

Taastumine ei tähenda ainult ravimite või teraapia “ära tegemist”. Sageli on see mitmest osast koosnev plaan, kus põhiravi kõrval vaadatakse üle uni, toitumine, päevane rütm, stressikoormus ja kehaline seisund. Sellesse tervikpilti võib kuuluda ka soolestiku tervise toetamine, sest soolestiku-aju telg mõjutab immuunaktiivsust, närvivahendajate tööd ja üldist enesetunnet. Nagu vundament ei asenda maja seinu, ei asenda mikrobioomi toetamine depressiooniravi. Küll aga võib see mõnel inimesel olla üks toetav osa laiemast taastumiskavast, kui arst või muu pädev spetsialist peab seda sobivaks.

Varem mainitud Dr.OHHIRA® toodete ja Orgaaniline Elu OÜ puhul tasub hoida fookus selgel põhimõttel. Need ei ole raske depressiooni ravi, vaid võimalik lisatugi üldise heaolu ja seedimise suunal osana terviklikust plaanist.

Raske depressioon võib veenda inimest, et paranemist ei tule. See on haiguse hääl, mitte lõplik tõde. Õige ravi, järjepidev jälgimine ja toetav keskkond võivad aidata seisundit märgatavalt parandada.