Mõistete sõnastik

Kõige sagedamini esinev probiootline bakter. Seda leidub eelkõige peensooles, kus see toodab naturaalseid antibiootikume laktotsiini ja atsidofiliini. Need suurendavad immuunsust kahjulike bakterite ja seente vastu, nagu Candida albicans, Salmonella, E. coli ja Staphylococcus aureus.

Organismi immuunsüsteemi ülitundlikkus, mis ilmneb kokkupuutel teatavate ainetega (antigeenid) nagu ravimid või vaktsiinid, mille tulemusena tekib vastava eelsoodumusega inimestel patoloogiline reaktsioon.

Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse infektsioonide vastu, mida põhjustavad bakterid ja teised organismid nagu algloomad, parasiidid ja seened.

Ravimiresistentsuse liik, mille puhul suudab mikroorganism kokkupuutel antibiootikumiga ellu jääda.

Ained, mis on võimelised haigusttekitavaid mikroorganisme hävitama või takistavad nende kasvu.

Antioksüdandid on molekulid, mis reageerivad vabade radikaalidega ja katkestavad ahelreaktsiooni, mille käigus hävinevad elutähtsad molekulid.

Punane merevetikast pärit karotenoid, mis eraldab äärmiselt tugeva absorbeerimisvõimega estrit, mis suudab läbida hematoentsefaalbarjääri antioksüdatiivse toime avaldamiseks ja aitab toetada kogu kehas loomulikku põletikureaktsiooni. See on üks täielikumatest teadlastele tuntud looduslikest antioksüdantidest ja põletikuvastastest ainetest.

Mõnede bakteritüvede toodetavad peptiidid, mis takistavad teiste bakterite kasvu või surmavad need.

Kõige levinum Bifidobacterium lastel, kuid jääb soolestikku püsima ka täiskasvanueas. B. Breve aitab toota naturaalset antibiootikumi laktobreviini. Kuna talub hästi sapphapet, suudab see seedesüsteemi läbides ellu jääda.

See bakter on oluline, kuna stimuleerib immuunsustekitajaid nagu tsütokiinid.

Esineb suures hulgas jämesooles, aidates ära hoida patogeensete bakterikolooniate moodustumist, kinnitudes sooleseinale ja tõrjudes välja ebasõbralikud bakterid ja pärmseened.

Sagedamini esinevad inimeste ja loomade seedesüsteemi loomuliku floora liikmed. Probiootikumidena stimuleerivad need immuunsüsteemi, toetavad seedimist ja aitavad toitu ja toitaineid omastada. Need suudavad ka teatavaid vitamiine sünteesida.

Kasulikud ained, mida toodetakse peremeesorganismist väljaspool (näiteks fermenteerimistünnides) elavate bakterite vohamise käigus erinevate mikroorganismide põhjustatud lagundamise ja fermentatsiooniga.

Ravimi või muu aine imenduvus organismis ja kättesaadavus vajalikele kudedele.

Immuunrakud, millel on oluline roll kehavedelike immuunreaktsiooni juures. B-rakkude põhifunktsioon on toota antikehasid (IgA, IgG ja IgM), mis ründavad võõrmolekule ja pisikuid ja nende toodetud toksiine.

Clostridium difficile on soolestiku flooras sagedasti leiduv bakteritüvi. Kui soolebakterite tasakaal on õige, ei põhjusta C. difficile haigestumist. Düsbioosi korral võib C. difficile aga vohada ning kõhulahtisust ja isegi soolepõletikku põhjustada.

Bakteriaalne tasakaalutusseisund, mida iseloomustab kahjulike bakterite vohamine.

Vitamiin, mida keha toodab ultraviolettvalgusega kokkupuutel, ja mida saadakse ka toidust. D3 vitamiin on hormoon, millel on oluline roll kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses.

Lahuses elektrit juhtivad soolad, mida leidub kehavedelikes, kudedes ja veres. Need on näiteks kloriid, kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium. Elektrolüütide õige tasakaal on vajalik lihastöö koordineerimiseks, südametööks, vedelike absorbeerimiseks ja eritamiseks, närvisüsteemi toimimiseks ja keskendumiseks.

Selle tüve avastas dr Iichiroh Ohhira ja see isoleeriti Malaisia toiduainest tempeh. On tõestatud, et see tüvi on 6,25 korda tugevama proteolüütilise toimega kui ükski teine tuntud piimhappebakteritüvi. On selgunud, et Enterococcus faecalis TH10 toodab aineid, mis aitavad mitmel viisil hoida mikrobioomi tasakaalu ja säilitada normaalne seedimistegevus.

Kude, mis koosneb rakkudest, mis katavad keha õnarusi ja pindu. Epiteelrakkude funktsioonide hulka kuulub sekreetide eritamine, valikuline absorbtsioon, kaitse, rakkudevaheline transport ja valikuline läbitavus.

Tähtis antioksüdant, mis kaitseb rakumembraani ja keha teisi rasvlahustuvaid osasid nagu LDL-kolesterool (nn halb kolesterool) kahjustuste eest. Paljud uurimused on leidnud, et loodusliku E-vitamiini tarvitamine toidulisandina aitab südameinfarktide riski vähendada.

Inimeste (või loomade) organismi välis- ja sisepindadel elutsevad bakterid ja mikroorganismid. Seedesüsteemiga on seotud kolm põhifloorat: soolestiku, suu ja tupe oma.

Meditsiiniharu, mis uurib seedesüsteemi ning suust kuni pärakuni ulatuva seedetrakti haiguseid.

Magu ja soolestik, mis osalevad seedimises ja jääkproduktide kõrvaldamises.

Grammnegatiivne bakter, mis võib nõrgestada maoseina kaitsekihti, lastes seedenõredel õrna maoseina ärritada. H. pylori on bakter, mis on enamasti süüdi maohaavade ja -põletike tekkes.

Kapillaaride endoteelirakkude süsteem, mis kaitseb aju vereringes sisalduvate kahjulike ainete eest, lastes samas ajusse selle toimimiseks vajalikud toitained.

IgA on antikeha, millel on oluline roll limaskestade immuunsuse juures.

IgE on ainult imetajatel esinev antikeha. IgE esineb väikeses koguses kõigi organismides. Allergikutel on IgE tase aga normaalsest kõrgem. Allergia ägenemise perioodil toimub IgE ületootmine ja see reageerib rakkudega, mis toodavad põletikku ja allergiasümptomeid põhjustavaid aineid.

Enamasti veres kõige suuremas koguses esinev immunogobuliin. Need on kõige väiksemad, kuid kõige levinumad antikehad. IgG antikehadel on väga oluline roll bakteritest ja viirustest põhjustatud haiguste vastu võitlemisel.

Esimesed antikehad, mida infektsiooni korral toodetakse. Neid leidub veres ja lümfis. Teised immuunrakud hakkavad nende toimel võõrkehasid hävitama.

USA tervishoiuinstituudi sponsoreeritud projekt, mille eesmärk on uurida elusate vabatahtlike katsealuste viiel inimorganismi osal esinevaid mikroorganisme.

Kaksteistsõrmiksool on peensoole esimene osa, mis algab maost. Kaksteistsõrmiksoole seinad on väga käärulised, et toitainete imendumisala oleks suurem. Kaksteistsõrmiksooles toimub ensüümide abil enamik toidu lagundamisest peensooles.

Ensüümi õigeks toimimiseks vajalik aine: valk, mis kiirendab kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. Koensüümi Q10 kasutatakse rakkude kasvuks ja säilimiseks vajaliku energia tootmiseks ja mitokondrite, rakkudele energiat tootvate „jõuallikate” töö toetamiseks.

Koloonias sisalduvate elujõuliste bakterirakkude näitaja, mis tähistab ühest algbakterist pärinevat rakkude koguhulka.

Käärsool on seedesüsteemi viimane osa, mis algab jämesoole esimesest osast ja lõppeb pärasoolega. See eemaldab tahketest jääkainetest enne nende kehast väljutamist vee ja soola. Seal toimub ka imendumata materjali bakteriaalne fermenteerimine.

Protsess, mille käigus kasvatatakse bakterirakke kontrollitud tingimustes.

Inimese suu, soolestiku ja tupe tavapärased asukad. Lactobatsillust või leiduda ka fermenteeritud toodetes. Need toodavad seedekulglas piimhapet, mis on üldise tervise seisukohast hädavajalik. Mõned piimhappe toitumisalased kasutegurid on toitainete parem omastamine, soolenakkuste ärahoidmine ja seerumi kolesteroolitaseme reguleerimine.

Oluline D- ja K-vitamiini sünteesimisel. Uurimused on näidanud, et L. brevis vähendab sooleseina läbitavust (lekkiva soole sündroom), parandab soolestiku mikrofloorat ja omab positiivset mõju soolestiku immuunsusele.

Soolestikku läbiv mikroorganism, millel on seal oluline kaitseroll. L. bulgaricus soodustab lipiidide ainevahetust ja võib aidata reguleerida kolesteroolitaset.

acidophiluse ja L. rhamnosuse lähedane sugulane. See eritab ainet, mida nimetatakse peptidoglükaaniks ja mis toetab keha loomulikku kaitsereaktsiooni ja stimuleerib seedekulgla immuunreaktsiooni.

Antimikroobne ja antioksüdatiivne probiootikum, mis kaitseb tuppe põletiku eest.

Stimuleerib immuun- ja seedesüsteemi, hoiab ära kõhulahtisust, vähendab laktoositalumatust ja takistab ebasõbralike bakterite kasvu. L. helveticus soodustab toitainevaegusest põhjustatud sooleatroofia paranemist.

Plantarumit on uuritud Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisuse ja pärmseenenakkuse ravis. See bakter tugevdab soolestiku limaskestade barjäärfunktsiooni ja takistab patogeensete bakterite kinnitumist.

Antibiootikum, mis toimib suure hulga haigusttekitavate bakterite vastu. Neid kasutatakse juhul, kui haigust põhjustavaid bakteritüvesid on mitu, või juhul, kui haigust põhjustav bakteritüvi on teiste antibiootikumide suhtes resistentne.

Niiske pooleldi läbitav kude, mis vooderdab ja kaitseb keha organeid ja õõnsusi.

Inimese omavahel seotud mikrofloora.

Haigusttekitav mikroorganism.

Väike elusorganism, näiteks bakter või viirus, mis on nähtav ainult mikroskoobi all.

Rakud, mis reageerivad teiste rakkudega ja hävitavad neid, ilma et neil oleks nende rakkude vastane varasem tundlikkus tekkinud. Naturaalsed tapjarakud (NK-rakud) on meie esimene kaitseliin viirusega nakatunud rakkude vastu.

Kehas tekkiv stress, mida põhjustab vabade radikaalide kumulatiivne kahjulik toime, mis on vastandlik antioksüdantidele.

Mis tahes süsivesikugrupp, mis koosneb väikesest arvust lihtsuhkru molekulidest; enamik müüdavaid prebiootikume on oligosahhariidid.

Peremeesorganismi pinnal või sees elav organism, mis saab toitu peremeesorganismilt.

Haigusttekitav organism või aine, eriti mikroorganism nagu bakterid, viirused, algloomad või seened.

Taimedes leiduvad keemilised ained, mis uurimuste kohaselt võivad olla antioksüdatiivse mõjuga ja tervisele kasulikud. Nende panus inimese toitumise antioksüdatiivsesse võimesse on suurem kui vitamiinidel.

Prebiootikumid on seedumatud toiduosakesed, mis stimuleerivad seedesüsteemis bakterite kasvu ja/või tegevust ja on organismi tervisele kasulikud.

Elusad mikroorganismid, mis sobivas koguses manustatuna omavad peremeesorganismile tervislikku mõju.

Probiootikumid on elujõulised mikroorganismid, mis suukaudselt manustatuna mõjutavad peremeesorganismi soolebakterite tasakaalu parandamise kaudu.

Keha reaktsioon infektsioonile, ärritusele või vigastusele. Põletikku iseloomustab valu, punetus, paistetus ja soojus. See võib olla äge või krooniline. Põletikureaktsioon suunab immuunsüsteemi komponendid vigastuse- või nakkuspiirkonda.

Ainuraksed seened, mida kasutatakse leiva kergitamiseks ja mida leidub ka teistes fermenteeritud toitudes ja jookides.

Fenoolhape; orgaaniline aine, mis on tsinnamiinhappe hüdroksüülderivaat ja omab antioksüdatiivset toimet.

Leeliseline vedelik, mida eritab maks ja hoiustab sapipõis. Seedimise käigus eritatakse seda kaksteistsõrmiksoolde, kus see aitab lagundada rasvu.

Ensüümid, mis lõhustavad polümeersed makromolekulid väiksemateks osadeks, et lihtsustada nende imendumist kehas. Seedeensüüme on mitmesuguseid ja neid leidub süljenäärmete eritatud süljes, maoseina sekreetides, kõhunäärme eksokriinsete rakkude eritatud kõhunäärmenõres ning soolesekreetides (jäme- ja peensool) või seedetrakti seinal.

Limaskestaga vooderdatud kulgla, mille kaudu siseneb toit organismi, kus toimub seedimine, ja mis väljutab tahked jäägid. Seedetrakti kuulub suu, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak.

Protsess, mille käigus transporditakse seedimata toit läbi seedeelundkonna, kus see lõhustatakse imenduvateks toitaineteks või muudetakse jääkmaterjaliks, mis väljutatakse.

Aine, mis hävitab seened või takistab nende kasvu.

Mao ja päraku vaheline seedetrakti osa.

See on veel üks nimetus seedetrakti kohta, mis on suust kuni pärakuni ulatuv õõnsus.

See organism on tõhus laktoosi lagundaja, mis on kasulik omadus laktoositalumatute inimeste jaoks. Samuti stimuleerib see immuunsüsteemis osaleva tsütokiini tootmist.

Toidulisand, mis sisaldab ühte või enamat prebiootikumi ja sellega koos toimivaid probiootikume.

Taruvaik on naturaalse kaitsevõimega antibiootiline aine, mida mesilased kasutavad oma tarude sisemuses. Flavanoidirikast ainet saadakse taime- ja puuvaigust.

Taimeõlist saadud vesilahustuv E-vitamiin. Tugev antioksüdant, mis kaitseb rakumembraane vabadest radikaalidest tingitud kahjustuste eest.

Üks kahest molekuligrupist, millest koosneb E-vitamiin ja millel on tugev antioksüdatiivne toime.

On kahte sorti T-lümfotsüüte, abistaja-T-rakud ja tapja-T-rakud. Abistaja-T-rakud ei ründa sissetungijatest mikroorganisme, kuid otsustavad, kas need on ohtlikud, ja kas B-rakud peaksid tootma antikehasid. Tapja-T-rakud tapavad keharakke, millesse on tunginud viirused või bakterid. See ei lase raku nakatajal paljuneda ja teisi rakke nakatada.

Ebastabiilne molekul, mis põhjustab oksüdatiivseid kahjustusi, eemaldades seda ümbritsevatest molekulidest elektrone ja takistades nii keharakkude tegevust.

Mikroskoopiline nakkustekitaja, mis ei ole võimeline peremeesorganismist väljaspool ellu jääma; antikehad ei ole suutelised viiruseid surmama.

Ravimid või ained, mis takistavad viiruse elutsüklit ja selle võimet paljuneda või patogeenset toimet.