Unehäire on seisund, mis mõjutab inimese võimet uinuda või saavutada sügav uni. Unehäireid on palju erinevaid, sealhulgas unetus, uneapnoe, rahutute jalgade sündroom ja narkolepsia. Unehäired võivad avaldada mitmeid negatiivseid mõjusid inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, sealhulgas kaasneb sellega suurenenud südamehaiguste, rasvumise, depressiooni ja ärevuse risk.

Unehäired võivad mõjutada soolestiku mikrobioomi.

Soolestiku mikrobioom on seedetraktis elavate mikroorganismide kogum ja see mängib olulist rolli paljude terviseaspektide, sealhulgas immuunfunktsiooni, ainevahetuse ja ajufunktsiooni reguleerimisel. Unehäired võivad põhjustada muutusi soolestikus. Näiteks ajakirjas Cell avaldatud uuringus leiti, et unehäiretega hiirtel esines soolestiku mikrobioomis muutusi, mida seostati suurenenud põletiku ja muude negatiivsete tervisemõjudega.

Teised uuringud on leidnud, et unehäiretega inimestel, nagu uneapnoe, on soolestiku mikrobioom muutunud võrreldes unehäireteta inimestega. Näiteks ajakirjas Sleep Medicine avaldatud uuringus leiti, et uneapnoega inimestel oli väiksem soolestiku bakterite mitmekesisus ja kõrgem potentsiaalselt kahjulike bakterite tase võrreldes uneapnoeta inimestel.

Unehäired võivad soolestiku tervisele negatiivselt mõjutada. Tervislike uneharjumuste säilitamine hea unehügieeni ja unehäirete asjakohase ravi kaudu võib olla oluline tervisliku mikrobioomi ja üldise tervise edendamiseks.

Mikrobioomi tervis võib mängida olulist rolli unehäirete tekkes.

Soolestiku mikrobioomi häired nagu vale toitumine, stress või antibiootikumide kasutamine, võivad põhjustada muutusi unemustrites ja suurendada unehäirete riski.

Teatud bakteritüved võivad mängida rolli une reguleerimisel. Näiteks leidis ajakirjas Frontiers in Behavioral Neuroscience avaldatud uuring, et Lactobacillus bakteritüvega ravitud hiirtel oli kontrollhiirtega võrreldes parem unekvaliteet ja vähenenud ärevus.

Tasakaalus soolekeskkonna säilitamine võib olla tervislike uneharjumuste edendamiseks oluline. Soolestiku tervise edendamise strateegiad nagu tervislik toitumine, regulaarne treening ja piimhappebakterite või prebiootikumide kasutamine, võivad olla kasulikud unekvaliteedi parandamiseks ja unehäirete riski vähendamiseks. Siiski on oluline märkida, et unehäire on keeruline seisund, millel võib olla palju põhjuseid ning ravi peaks olema individuaalne.

Tervislikumate unehügieeniharjumustega alustamine võib olla lihtne ja tõhus viis unekvaliteedi parandamiseks. Siin on mõned näpunäited alustamiseks.

• Pea kinni järjekindlast unegraafikust: proovi minna magama ja ärgata iga päev samal ajal, isegi nädalavahetustel.
• Loo lõõgastav magamamineku rutiin, mis annab sinu kehale märku, et on aeg magama minna. See võib hõlmata soojas vannis käimist, raamatu lugemist või lõõgastustehnikate (nt sügav hingamine või meditatsioon) harjutamist.
• Muuda oma magamistuba magamiseks soodsaks: loo unesõbralik keskkond, hoides oma magamistuba jaheda ja pimedana. Kaalu investeerimist mugavasse voodipesusse ja patjadesse, mis toetavad sinu magamisasendit.
• Väldi kofeiini, alkoholi ja nikotiini: need ained võivad häirida sinu und ja raskendada uinumist.
• Piira ekraaniaega enne magamaminekut: elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus võib sinu une-ärkveloleku tsüklit häirida. Püüa vältida ekraane vähemalt tund enne magamaminekut.
• Treeni regulaarselt: regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata parandada une kvaliteeti ja kestvust. Kindlasti lõpeta treenimine vähemalt paar tundi enne magamaminekut.
• Võimalusel halda stressi: stress ja ärevus võivad und häirida. Kaalu lõõgastustehnikate praktiseerimist, nagu jooga või vajadusel vaimse tervise spetsialisti poole pöördumist.

Uute uneharjumuste kujundamine võib võtta aega, seega ole kannatlik ja püsiv. Väikestest muutustest saab ühel päeval uus elustiil.