Osteoporoos on luustiku hõrenemine ulatuses, kus on märkimisväärselt tõusnud luumurdude risk. Luudes toimub pidevalt kaks protsessi – luude ehitamine ja luude lammutamine. Osteoporoosi korral on vana luukoe lagundamine kiirem kui uue tugeva luukoe moodustumine.
Iga minut saab kaks inimest Euroopas luumurru, mille põhjuseks on osteoporoos.
Riskitegurid, mis osteoporoosi teket soodustavad on:
• Naissugu
• Kõrgem vanus
• Perekondlik eelsoodumus
• Madal suguhormoonide tase (näiteks naistel menopausis)
• Ravimata kilpnäärme ületalitlus
• Vähene kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldus toidus
• Suitsetamine
• Vähene füüsiline koormus
• Liigne alkoholitarvitamine
• Teatud ravimite tarvitamine (nt pikaaegne põletikuvastaste hormoonpreparaatide kasutamine)
• Söömishäired ja alakaalulisus
• Teatud kaasuvad haigused (nt tsöliaakia, põletikuline soolehaigus, neeru- ja maksahaigused, vähk, luupus, reumatoidartriit, müeloomtõbi)
Inimese luu tippmass hakkab tasapisi vähenema juba 30ndatel eluaastatel. Kõige rohkem luukadu esineb naistel viie aasta jooksul pärast menopausi. Naine võib sel ajal oma luumassist kaotada lausa 5% aastas. Pärast seda protsess aeglustub ja sama näitaja on umbes 1–2% aastas.
Iga kolmas üle 50aastane naine kannatab osteoporoosiga seotud luumurru tõttu.
Hea uudis on aga see, et osteoporoosi on võimalik nii ennetada kui ka ravida, kui õigel ajal muuta oma elustiili.
Osteoporoosi ennetamiseks ja sellest vabanemiseks:
1. Jälgi, et organism saaks piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini.
Eestis elades pelgalt päikesevalgusest ja toidust vajalikku D-vitamiini varu me kahjuks ei omanda ja seepärast soovitatakse D-vitamiini kindlasti toidulisandina juurde tarbida. Osteoporoosi selts soovitab näiteks õues liikuvatele üle 70aastastele vähemalt 1200 TÜ ja õues mitteliikuvatele 1400 TÜ D-vitamiini päevas.
Kaltsiumi võiks ideaalis kätte saada toidust. Toorpiimas leiduv kaltsium on inimese jaoks sobivamas vormis, kuid lisaks toorpiimale on head kaltsiumiallikad ka kalad, mereannid, rohelised lehtköögiviljad, juurviljad, mitmed maitsetaimed, tsitrusviljad, kuivatatud puuviljad. Neil, kellel on juba normist madalam luutihedus, on soovitatav lisaks tavatoidule tarvitada kaltsiumilisandeid 500 mg – 1000 mg päevas
2. Jälgi, et sinu toidulaud oleks tasakaalus.
Kuna aga luud ei koosne aga ainult kaltsiumist, vaid mitmetest erinevatest mineraalainetest, on tugevate luude tagamiseks vaja tarbida ka piisavalt magneesiumi, K2 -vitamiini, naatriumi ja kaaliumi. Toit peaks sisaldama piisavalt ja tasakaalustatud kogustes süsivesikuid, valke ja rasvhappeid sest just need aitavad kaasa tugeva luukoe kujunemisele.
3. Taasta oma soolestiku tervis ja bakteriaalne tasakaal, et vitamiinidel ja mineraalidel oleks võimalik imenduda.
Tõsi, võid tarbida ideaalsetes kogustes vitamiini ja mineraalaineterikkaid toite ja kvaliteetseid toidulisandeid, kuid kui need organismi ei imendu, ei ole sellest kõigest mingit kasu. Lisaks soolestiku tasakaalu loomisele ja toitainete imendumise olulisele parandamisele, on ka probiootikumidel endil täheldatud luutiheduse ja luustiku pindala paranemisel märkimisväärseid tulemusi.
Dr.OHHIRA® probiootikumidega läbi viidud teadusuuringu tulemusena paranes testgrupil luutihedus ja luupindala keskmiselt 16% võrra (meestel 20% ja naistel vastavalt 12%). Uuringukokkuvõte on leitav siit.
4. Piira suitsetamist, kohvi, alkoholi või kihisevate jookide joomist ja ülemäärast lauasoola tarvitamist.
5. Treeni mõõdukalt.
Füüsiline tegevus annab luudele signaali, et nad peavad olema vastupidavad. Piisavaks treeninguks peetakse füüsilist koormust 3-4 korda nädalas 30-40 minutit korraga. Liikumatust aga peetakse üheks suurimaks luude vaenlaseks – 2 nädalase voodirežiimi tulemusena kaotaks terve inimene niisama palju luumassi kui sama inimene normaalse tervisliku eluviisi juures kahe aastaga.
Allikad:
Virtuaalkliinik
American Family Physician artikkel “Diagnosis and Management of Osteoporosis”
NHS