Immuunsüsteem on rakkude, signaalainete ja kudede kompleks, millel on võime ära tunda organismile võõras ärritaja või reageerida keha keskkonna muutusele. Immuunsüsteem ründab, tekitab põletiku ja loob vajadusel antikehi organismi kaitseks, et lõppeesmärgina uuesti kehas tasakaal saavutada.

Immuunsüsteemi ei anta inimesele pärandina kaasa, see areneb elu jooksul. Iga haiguse läbipõdemine loomulikul teel tugevdab ja täiustab immuunsüsteemi. Põletik on organismi tavaline kaitsereaktsioon ja probiootikumid aitavad põletikku kehas normaliseerida.

Probiootikumide toime:

• aitavad soolestikus põletikke vähendada;
• aitavad põletikku põhjustavaid keemilisi signaalaineid neutraliseerida, vähendades seeläbi metaboolset sündroomi ja kaitstes südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise eest;
• aitavad ära hoida toidutalumatusi sel moel, et soodustavad toitude põhjalikku seedimist;
• aitavad põletikke likvideerida ka läbi antioksüdantsete omaduste, likvideerides vabu radikaale kehas;
• aitavad imendada magneesiumi ja flavonoide ning selle kaudu põletikke ära hoida;
• takistavad lekkiva soole teket;
• probiootilised bakterid võitlevad pärmseente ja nn halbade bakteritega kogu aeg, tootes pidevalt antimikroobseid aineid (bakteriotsiine);
• ilmselt aitavad probiootikumid sünnipärasel immuunsüsteemil probleeme tuvastada, suunates immuunrakud patogeenijahile;
• probiootikumid võivad edastada immuunrakkudele ka rahustavaid signaale, langetades allergilisi ja autoimmuunseid reaktsioone;
• probiootikumid võivad edastada vähirakkudele käsu elutalitlus lõpetada, nad võivad aeglustada näiteks jämesoolevähi rakkude paljunemist;
• arvatakse, et probiootilised bakterid annavad meie tüvirakkudele luuüdis signaali, milliseid rakke keha vajab;
• arvatakse, et probiootilised bakterid takistavad patogeenidel limaskesta barjääri läbimist ja takistavad nende sattumist vereringesse;
• probiootikumid võivad siduda patogeenseid mikroorganisme ja kiirendada nende väljutamist organismist:
• ühes loomkatses takistasid probiootikumid vähikoldesse omavereringe teket, takistades sel moel vähi arengut;
• probiootilised bakterid ei lase haiguse tekitajatel organismis kanda kinnitada, võideldes nendega toitainete pärast;
• nahal elavad probiootilised bakterid kaitsevad meid nahahaiguste eest. (Whittekin, M)

Soolebakterid loovad teadaolevalt ca 70% inimese immuunsüsteemist. Bakterid on meie immuunsüsteemi tähtsaimad võitlejad põletike likvideerimisel.

Kõikvõimas, imeline, tabamatu, ülikeeruline immuunsüsteem on määrava tähtsusega meie tervise kaitsel. Sellest, kuidas me teda hoida oskame, sõltubki tervis.

“Kuidas olla terve” Riina Raudsik