Mis on greliin?
Greliin ja leptiin on kaks olulist hormooni, mis mängivad võtmerolli söögiisu, ainevahetuse ja kehakaalu reguleerimisel. Neil on vastandlik mõju näljale ja energia tasakaalule ning nende koostoime aitab säilitada keha tasakaalu.
Seda nimetatakse sageli “näljahormooniks”, kuna see stimuleerib söögiisu ja toidutarbimist. Seda toodetakse peamiselt maos, kuigi väikesed kogused sünteesitakse ka peensooles, kõhunäärmes ja ajus.
Greliini tase tõuseb tavaliselt enne sööki ja langeb pärast söömist. Selle tootmise hüpe annab ajule signaali, et on aeg süüa, soodustades seeläbi nälga. Selle hormooni vabanemist reguleerivad erinevad tegurid, sealhulgas paastumine, madala kalorsusega dieedid, stress ja unehäired.
Tavaliselt on see kõrgeim enne hommikusööki ja madalaim pärast õhtusööki. Tal on mõju ka keha energiakulule ja rasvade talletamisele, muutes selle organismi energiatasakaalu reguleerimise oluliseks komponendiks.
Mis on leptiin?
Leptiini nimetatakse sageli “küllastushormooniks”, kuna see annab ajule signaali, kui kehal on piisavalt energiavarusid ja ta peaks söömise lõpetama. Leptiini toodavad peamiselt rasvarakud (adipotsüüdid) ja need vabanevad vereringesse. Kui keharasva kogus suureneb, suureneb leptiini tase, mis seejärel vähendab nälga ja soodustab täiskõhutunnet. Ja vastupidi, kui keharasv väheneb, siis leptiini tase langeb, mis toob kaasa söögiisu suurenemise ja energiakulu vähenemise.
Leptiin toimib ajus hüpotalamusele, kus see aitab reguleerida tasakaalu energiatarbimise (söömine) ja energiakulu (ainevahetus ja kehaline aktiivsus) vahel. Leptiiniresistentsus võib tekkida mõnel inimesel, kelle aju ei reageeri korralikult kõrgele leptiini tasemele. See võib põhjustada söögiisu suurenemist ja raskusi tervisliku kehakaalu säilitamisel.
Üheskoos mängivad need üliolulist rolli söögiisu ja kehakaalu reguleerimisel. Greliin soodustab näljatunnet ja toidutarbimist, leptiin aga annab märku täiskõhutundest ja kontrollib energiakulu. Kui need hormoonid on tasakaalus, aitab see säilitada tervislikku kehakaalu.
Kuid nende signaalimise häired võivad põhjustada ülesöömist, kaalutõusu ja võimalikke rasvumisega seotud terviseprobleeme. Nende hormoonide tasakaalustamine on keeruline protsess, mis oleneb geneetikast, elustiilist ja muudest teguritest.
Greliini ja leptiini tootmise seos soolestiku tervisega.
Dr.OHHIRA® probiootikumid sisaldavad kasulikke baktereid, mis mõjutavad soolestiku mikrobioomi koostist. Soolestiku mikrobioomi tasakaalutust on seostatud erinevate metaboolsete ja hormonaalsete häiretega. Sooletervise moduleerimine piimhappebakteritega mõjutab greliini ja leptiini tootmist.
Kroonilist põletikku kehas seostatakse ainevahetushäirete ja hormonaalse düsregulatsiooniga. Piimhappebakterid vähendavad põletikku soolestikus, millel on omakorda mõju hormoonide tootmisele ja signaaliülekandele.
Soolestik ja aju on omavahel seotud soolestiku-aju telje kaudu. Muutused soolestikus mõjutavad ajju saadetavaid signaale, mis omakorda mõjutavad söögiisu reguleerimist ning greliini ja leptiini tootmist.
Probiootikume on uuritud nende potentsiaalse rolli osas metaboolse tervise parandamisel. Kui probiootikumid aitavad optimeerida energia metabolismi, võib see mõjutada isuhormoonide taset.
On teada, et probiootikumid toetavad tervislikku kehakaalu reguleerimist. Tervisliku kehakaalu säilitamine mõjutab greliini ja leptiini tootmist, kuna need osalevad söögiisu reguleerimises ja energia tasakaalus.
Isuhormoonide mõjutamine.
Tasakaalus soolestik aitab reguleerida peptiide, mida seostatakse nälja ja küllastustundega. Kui kõhubakterite kooslus on tervislik, teed sa toidulaua mõistes kehale sobivamaid ja paremaid valikuid.
Hea uni on üldise tervise jaoks hädavajalik ning see on kasulik ka soolestiku tervisele. On teada, et uni mõjutab soolestiku mikrobioomi ning ebaregulaarne unerežiim või ebapiisav uni häirivad soolestiku bakterite tasakaalu. Kehv uni suurendab põletikku kehas, mis mõjutab negatiivselt soolestiku tervist. Soolestiku tervise toetamiseks on optimaalne magada 7–9 tundi kvaliteetset ööund.
Toitumine on üks olulisemaid soolestiku tervist mõjutavaid tegureid. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, mis sisaldab rohkem kiudainerikkaid toite, puuvilju, köögivilju ja täisteratooteid, soodustab kasulike soolebakterite kasvu. Kääritatud toidud nagu jogurt, keefir, hapukapsas ja kimchi sisaldavad piimhappebaktereid, mis toetavad soolestiku tervist. Samuti on oluline vähendada kõrgelt töödeldud, suhkrurikaste ja rasvaste toitude tarbimist, kuna nad mõjutavad negatiivselt soolestiku mikrobioomi.
Krooniline stress mõjutab soolestiku-aju telge, põhjustades muutusi soolestiku liikuvuses ja mikroobide koostises. See põhjustab seedetrakti probleeme. Sellised tegevused nagu meditatsioon, jooga, sügav hingamine ja muud lõõgastustehnikad võivad aidata vähendada stressi ja edendada soolestiku tervist.
Regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud mitmekesisema ja tervislikumaa soolestiku mikrobioomiga. Treening võib aidata vähendada põletikku, parandada soolestiku motoorikat ja toetada kasulike bakterite kasvu. Minimaalseks eesmärgiks võiks olla nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit intensiivset treeningut.
Soolestiku tasakaalustamiseks on vaja teha hulk tegusid, mis kõik on pikemas perspektiivis omavahel seotud. Olles tegelemas tervislikuma soolekeskkonna loomisega, ära unusta väikseid, kuid võimsaid koostööalteid abilisi – Dr.OHHIRA® toidulisandeid! Meie valikus on 3 aastat ja 5 aastat kääritatud probiootikumid ning prebiootiline pasta. Samal ajal, kui sina magad, tegelevad piimhappebakterid sinu tervise parandamisega!