Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat võimalikku algust elus ning siin on oluline roll ühel väikesel, kuid võimsal toitainel – D-vitamiinil. See on lapse tervise vundamendi üks nurgakividest, mis tagab tugevate luude ja hammaste arengu ning toetab immuunsüsteemi. Eriti asendamatu on see meie laiuskraadil, kus päikesevalgust napib.

Miks on D-vitamiin beebile hädavajalik?

D-vitamiini võib ette kujutada kui võtit, mis avab ukse kaltsiumi imendumisele. Ilma selleta ei suuda beebi organism toidust ja rinnapiimast saadud kaltsiumit tõhusalt kasutada. Kaltsium on aga kriitilise tähtsusega, et ehitada üles tugev luustik ja valmistada ette pinnas esimeste hammaste arenguks.

Piisav D-vitamiini tase on seega otseselt seotud beebi füüsilise kasvuga. Selle vitamiini tõsine puudus võib viia haiguseni, mida nimetatakse rahhiidiks. Rahhiidi korral muutuvad luud pehmeks ja hapraks, mis võib põhjustada luude deformatsioone ja kasvu aeglustumist.

Tugevad luud ja enamgi

Kuigi D-vitamiini seos luude tervisega on kõige tuntum, ulatub selle mõju palju kaugemale. See vitamiin on oluline mitme teise kehasüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.

Allolev tabel annab ülevaate D-vitamiini kõige olulisematest rollidest beebi arengus, illustreerides selle laiaulatuslikku mõju.

D-vitamiini peamised funktsioonid imiku organismis

Funktsioon	Miks see on beebile oluline
Luude ja hammaste areng	Võimaldab kaltsiumi imendumist, tagades tugeva luustiku ja hammaste arengu.
Immuunsüsteemi tugi	Aitab reguleerida ja toetada arenevat immuunsüsteemi, et keha suudaks haigustekitajatega paremini toime tulla.
Lihaste areng	Mängib rolli lihaste normaalses talitluses ja kasvus, mis on oluline motoorsete oskuste omandamisel (pea hoidmine, keeramine, roomamine).
Närvisüsteemi töö	On vajalik närvisüsteemi õigeks arenguks, toetades signaalide edastamist aju ja keha vahel.

Nagu näha, on D-vitamiini roll beebi kehas mitmetahuline, toetades lapse üldist heaolu ja arengut.

D-vitamiini puudus ei ole pelgalt teoreetiline risk, vaid reaalne oht, mis võib mõjutada lapse arengut mitmel tasandil. Igapäevane lisand on lihtsaim viis tagada, et beebi saab kõik vajaliku tugevaks ja terveks kasvamiseks.

Eestis on tervishoiuasutused sellele teemale õigustatult suurt tähelepanu pööranud. Ametlik soovitus on anda imikutele D-vitamiini profülaktilises annuses 400 IU (10 µg) päevas juba alates esimestest elunädalatest. See on eriti oluline rinnapiimatoidul olevatele beebidele, kuna rinnapiim üksi ei kata D-vitamiini vajadust, isegi kui ema toitumine on eeskujulik.

Igapäevase D-vitamiini andmise muutmine kindlaks rutiini osaks on üks olulisemaid samme, mida saate oma lapse tervise heaks teha. Kui soovite rohkem teada saada, mis juhtub, kui D-vitamiini napib, siis lugege lisaks meie artiklist D-vitamiini puuduse kohta.

Sobiva D-vitamiini annuse leidmine beebile

See on üks esimesi küsimusi, mis värsketel vanematel tekib. Õnneks on Eestis imikute D-vitamiini annustamiseks olemas selge ja ühtne riiklik soovitus. See annab vanematele kindlustunde, et nad pakuvad oma lapsele just seda, mida ta vajab, ilma et peaksid ise annustega katsetama.

Ametlik soovitus on anda igale imikule alates esimestest elunädalatest 400 IU (ehk 10 mikrogrammi) D-vitamiini päevas. See annus on teaduslikult põhjendatud ja piisav, et tagada lapse luude ja immuunsüsteemi normaalne areng meie laiuskraadi tingimustes.

Oluline on meeles pidada, et sellest soovitusest tuleb kinni pidada aastaringselt, ka päikeselistel suvekuudel.

Rinnapiim ja D-vitamiini vajadus

Rinnapiim on vastsündinule parim toit, pakkudes vajalikke toitaineid, antikehi ja lähedust. Siiski on üks oluline erand – D-vitamiin.

Isegi kui ema toidulaud on tasakaalus ja ta võtab ise D-vitamiini lisaks, ei jõua seda rinnapiima piisavas koguses, et katta beebi päevane vajadus. On levinud eksiarvamus, et kui beebi on ainult rinnapiimatoidul, siis lisavitamiini pole tarvis. Tegelikkus on vastupidine: just rinnapiima saavatele lastele on D-vitamiini lisandi andmine kriitilise tähtsusega kohe esimestest elunädalatest alates.

Rinnapiima D-vitamiini sisaldus on loomulikult madal. Seetõttu on toidulisand ainus kindel viis tagada, et rinnapiimatoidul olev beebi saab kätte vajaliku 400 IU päevas ning on kaitstud D-vitamiini puuduse eest.

Kuidas on lood piimaseguga?

Siin on veel üks levinud segadusekoht. Paljud vanemad eeldavad, et kui nende laps saab D-vitamiiniga rikastatud piimasegu, pole lisandit vaja. See on aga eksiarvamus, mis võib jätta lapse olulisest vitamiinist ilma.

Kuigi piimasegud sisaldavad D-vitamiini, sõltub lapse saadav kogus täielikult sellest, kui palju piima ta päevas ära joob. Eriti esimestel elukuudel on piimakogused sageli väikesed ja kõikuvad. Seetõttu ei pruugi laps ainult segust saada kätte kogu päevaks soovitatud 400 IU annust.

Et tagada stabiilne ja piisav D-vitamiini tase, soovitavad lastearstid anda lisandit ka piimasegu saavatele imikutele. See on kõige kindlam viis puudujääki vältida.

Erandid ja arstiga konsulteerimine

Kuigi 400 IU on standardne soovitus enamikule imikutele, leidub olukordi, kus arst võib määrata teistsuguse annuse. Sellised erijuhud nõuavad alati meditsiinilist lähenemist ja personaalset hinnangut.

Millal võib olla vajalik teistsugune annus?

• Enneaegsed imikud: Neil võib olla suurem vajadus D-vitamiini järele, et toetada kiirendatud kasvu ja luude arengut. Annuse määrab alati raviarst.
• Teatud terviseprobleemid: Imendumishäiretega või krooniliste haigustega lapsed võivad vajada suuremaid annuseid, et tagada piisav tase veres.
• Tumedam nahatoon: Tumedama nahapigmendiga lastel toodab nahk päikesevalguse toimel vähem D-vitamiini, mistõttu võib arst soovitada profülaktilist annust ka vanemas eas.

Oluline on mitte kunagi ise annustega eksperimenteerida. Kui kahtlete, kas teie laps saab piisavalt D-vitamiini, või kui tal on mõni eelpool nimetatud erivajadus, pidage alati nõu oma pere- või lastearstiga. Nemad oskavad hinnata lapse individuaalset vajadust ja anda kõige täpsemaid soovitusi.

Üldisema ülevaate saamiseks sellest, miks D-vitamiin on oluline ka vanematele lastele, lugege lisaks meie artiklist, mis käsitleb D-vitamiini lastele laiemalt.

Päikesevalguse ja toidu roll Eesti tingimustes

Paljud vanemad mõtisklevad, kas beebi ei saa piisavalt D-vitamiini kätte loodusest – päikesest ja toidust. Arvestades meie geograafilist asukohta ja toitumistavasid on vastus pigem eitav. Nende kahe teguri koosmõju tõttu on D-vitamiini lisand ainsaks kindlaks viisiks, kuidas tagada lapsele vajalik kogus aastaringselt.

Et mõista, miks see nii on, heidame pilgu Eesti asukohale maailmakaardil. Me asume põhjapoolkeral, kus päike ei paista aastaringselt piisavalt intensiivselt, et käivitada nahas tõhusat D-vitamiini tootmist.

Miks talvine päike ei aita?

On levinud müüt, et kui talvel päikeselise ilmaga beebiga õues jalutada, saab ta oma D-vitamiini annuse kätte. Tegelikult see nii ei ole. Pikk ja pime periood, mis kestab meil laias laastus oktoobrist aprillini, tähendab, et päike on taevas liiga madalal.

Sellise nurga alt ei jõua D-vitamiini sünteesiks vajalikud UVB-kiired läbi atmosfääri maapinnale. Seega, isegi selgel ja päikesepaistelisel talvepäeval ei tooda beebi nahk õues olles D-vitamiini.

Eesti geograafiline laiuskraad tähendab, et talvekuudel ei ole päikesevalgus piisavalt tugev D-vitamiini sünteesiks nahas. Seetõttu ei ole talvisest õues viibimisest D-vitamiini taseme tõstmiseks kasu, mistõttu on toidulisand vältimatu.

Isegi suvekuudel on beebide puhul päikesest saadav kasu piiratud. Imikute õrn nahk on väga tundlik ja neid ei tohi kunagi jätta otsese päikese kätte. Kaitseriietus ja päikesekaitsekreem, mis on naha säästmiseks hädavajalikud, blokeerivad samal ajal ka D-vitamiini tootmise. Kui soovite rohkem teada, kuidas päikese eest hoolt kanda, lugege meie juhiseid naha kaitsmiseks suvel.

Kas toit suudab puudujäägi katta?

Kui päikesest jääb väheks, kerkib küsimus toidu kohta. Kas rinnaga toitev ema saab süüa piisavalt D-vitamiini rikkaid toite, et seda piima kaudu lapsele edasi anda? Ka siin on reaalsus keerulisem.

Looduslikult häid D-vitamiini allikaid on toidus vähe. Parimad neist on rasvane kala, nagu lõhe, heeringas ja makrell. Kahjuks näitavad Eesti toitumisuuringud, et kala tarbimine on meie inimeste seas tagasihoidlik.

Peamised D-vitamiini allikad toidus ja nende piirangud:

• Rasvane kala (lõhe, heeringas): Kõige rikkalikum looduslik allikas, kuid paljud pered ei söö seda piisavalt tihti.
• Munakollane: Sisaldab D-vitamiini, kuid päevase vajaduse katmiseks tuleks süüa ebarealistlikus koguses mune.
• Maks: Sisaldab samuti D-vitamiini, ent ei ole igapäevane toit, eriti imetavate emade menüüs.
• Rikastatud toiduained: Mõned piimatooted ja helbed on D-vitamiiniga rikastatud, kuid nende kogused on pigem toetavad ega kata kogu vajadust.

Isegi kui ema toidulaud on hoolikalt läbi mõeldud ja sisaldab neid toiduaineid, ei jõua D-vitamiin rinnapiima piisavas kontsentratsioonis, et tagada beebi päevane 400 IU vajadus. Seetõttu ei ole võimalik ainult toidu abil lapse D-vitamiini taset normis hoida.

See mure ei puuduta ainult imikuid. Üldiselt on Eesti elanikkonna talvine D‑vitamiini seis murettekitav. Ühes uuringus leiti, et talvel oli keskmine D-vitamiini tase alla soovitusliku piiri ja vaid umbes kolmandikul uuritavatest oli tase piisav. See näitab selgelt, kui suur on D-vitamiini puuduse risk meie kliimas ilma lisandita.

Lõppkokkuvõttes on selge, et Eesti tingimustes ei ole päike ega toit beebile piisavaks D-vitamiini allikaks. Ainus kindel viis tagada lapsele vajalik kogus on anda talle igapäevaselt kvaliteetset D-vitamiini toidulisandit, vastavalt arsti soovitusele.

Kuidas valida beebile sobivaim D-vitamiini toidulisand?

Apteegiriiulid ja e-poed on D-vitamiini tooteid täis, mis võib värskel lapsevanemal valiku keeruliseks muuta. Õige toote leidmine on aga oluline, et beebi saaks vitamiinist maksimaalset kasu ega peaks tarbima mittevajalikke lisaaineid.

Esimene valik: D2 või D3?

D-vitamiini on kahes peamises vormis: D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool). D2 on taimset päritolu, D3 aga loomset – just seda vormi toodab ka inimese keha päikesevalguse toimel.

Teadusuuringud on näidanud, et D3-vitamiin on keha D-vitamiini taseme tõstmisel ja hoidmisel märgatavalt tõhusam kui D2. Seetõttu soovitavad lastearstid ja terviseorganisatsioonid beebidele eranditult D3-vitamiini sisaldavaid preparaate.

Teine valik: õli- või veepõhine?

Järgmine oluline küsimus on, millisel alusel tilgad on valmistatud. Beebidele mõeldud D-vitamiini leidub enamasti kas õli- või veepõhisena.

Kuigi mõlemad on lubatud, on neil oluline vahe. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, vajab see imendumiseks rasvainet. Õlipõhistes tilkades on see juba olemas, mis teeb vitamiini kehale paremini omastatavaks. Seevastu vesilahustele lisatakse tihti imendumise parandamiseks ja säilivuse pikendamiseks lisaaineid, näiteks emulgaatoreid või säilitusaineid.

Paljud vanemad eelistavad õlipõhiseid tilkasid nende puhtama koostise ja parema biosaadavuse tõttu.

Allolev otsustuspuu aitab mõista, miks D-vitamiini lisand on Eesti beebidele hädavajalik, arvestades päikesevalguse vähesust ja seda, et rinnapiimast või piimasegust üksi ei piisa.

Nagu jooniselt näha, ei ole meie laiuskraadil päike ega tavapärane imiku toit piisav D-vitamiini allikas. Seetõttu on toidulisandi andmine vältimatu.

Mida etiketilt otsida?

Beebi organism on alles arenemas ja väga tundlik. Seetõttu kehtib reegel: mida lühem ja puhtam on koostisosade nimekiri, seda parem.

Kontrollnimekiri D-vitamiini valimisel:

1. Vorm: Veenduge, et sildil on kirjas D3-vitamiin (kolekaltsiferool).
2. Alusaine: Eelistage õlipõhist preparaati (näiteks kvaliteetse oliiviõli baasil).
3. Lisaained: Vältige tooteid, mis sisaldavad säilitusaineid, kunstlikke magusaineid, värvaineid või alkoholi. Need on beebile ebavajalikud.
4. Annustamine: Valige toode, millega on lihtne manustada täpset soovituslikku annust – 400 IU (10 µg) päevas.

Ideaalis võiks beebi D-vitamiini preparaat sisaldada vaid kahte komponenti: D3-vitamiini ja kvaliteetset baasõli. Kõik muu on üleliigne ja võib tundlikumal lapsel põhjustada kõhuvaevusi.

Selleks, et aidata erinevate valikute vahel selgust luua, oleme koostanud võrdlustabeli.

D-vitamiini toidulisandite võrdlus beebile

See tabel aitab vanematel võrrelda erinevate D-vitamiini preparaatide omadusi, et leida oma lapsele sobivaim toode.

Kriteerium	Õlipõhine D3-vitamiin	Vesipõhine D3-vitamiin	Mida eelistada?
Imendumine	Väga hea, kuna D-vitamiin on rasvlahustuv ja õli toetab selle omastamist.	Mõõdukas. Võib vajada imendumise parandamiseks lisaaineid (emulgaatoreid).	Õlipõhine, kuna see tagab loomulikuma ja tõhusama imendumise.
Koostis	Tavaliselt väga puhas ja lühike koostis: D3-vitamiin + baasõli (nt oliiviõli, MCT-õli).	Sisaldab tihti rohkem komponente: säilitusaineid, magusaineid, emulgaatoreid.	Õlipõhine, sest mida vähem koostisosi, seda väiksem on risk tundlikkuse ja allergiate tekkeks.
Stabiilsus	Väga stabiilne, õli kaitseb vitamiini oksüdeerumise eest.	Vähem stabiilne, vajab tihti säilitusaineid, et tagada toote säilivus.	Õlipõhine, kuna see on loomulikult stabiilsem ja ei vaja kunstlikke säilitusaineid.
Maitse	Neutraalne või kerge õli maitse, mida beebid üldjuhul hästi taluvad.	Sageli lisatakse maitse parandamiseks magusaineid või maitsetugevdajaid.	Õlipõhine on loomulikum ja väldib tarbetuid magusaineid beebi menüüs.

Kokkuvõttes on õlipõhine D3-vitamiin oma puhta koostise, parema imendumise ja loomulikkuse tõttu beebidele üldjuhul parim valik.

Turul on saadaval lai valik erinevaid tooteid. Kui soovite tutvuda variantidega, mis on välja töötatud kõige pisemate vajadusi silmas pidades, leiate kasulikku infot, kui uurite lähemalt toidulisandeid imikule.

Lõpliku otsuse tegemisel on alati hea mõte pidada nõu ka oma perearsti, lastearsti või apteekriga. Nemad tunnevad teie last ja oskavad soovitada usaldusväärset toodet, mis toetab tema tervet kasvu ja arengut.

Praktilised nõuanded D-vitamiini andmiseks

D-vitamiini andmisest saab peagi üks esimesi igapäevaseid harjumusi teie rutiinis. Kuigi esimestel kordadel võib see tunduda pisut kohmakas, muutub see kiiresti lihtsaks ja loomulikuks osaks päevast. Kui leiate sobiva meetodi, saab beebi oma elutähtsa annuse kätte stressivabalt.

Kõige olulisem on leida just teie perele sobiv aeg ja meetod, et see hetk oleks rahulik nii teile kui ka beebile. Regulaarsus on siin võtmesõna, sest ainult nii tagate lapse organismis pideva ja piisava D-vitamiini taseme.

Kuidas tilkasid kõige paremini anda?

Kuna D vitamiin beebile tuleb enamasti tilkade kujul, on hea teada, kuidas seda turvaliselt ja tõhusalt teha. Pisikese inimese neelamisrefleks alles areneb, mistõttu on õige tehnika oluline, et vältida tilkade kurku sattumist või väljasülitamist.

Proovige mõnda neist levinud meetoditest:

• Põse siseküljele tilgutamine: See on kõige kindlam ja ohutum viis. Asetage tilguti või pipett õrnalt beebi suunurka, vastu põse sisekülge, ja laske tilgal sinna kukkuda. Nii ei satu see otse kurku ja soodustab loomulikku neelamist.
• Väikese lusikaga andmine: Tilgutage vajalik annus puhtale väikesele lusikale (näiteks spetsiaalsele pehmest materjalist beebilusikale) ja andke see lapsele. See meetod annab teile parema kontrolli ja näete täpselt, et kogu kogus jõuab kohale.
• Ema rinnanibule tilgutamine: Kui toidate last rinnaga, on see mugav lahendus. Tilgutage D-vitamiini annus vahetult enne imetamist oma puhtale rinnanibule. Beebi imeb selle koos esimese piimaga sisse. Veenduge, et laps haaraks rinda kohe pärast tilga lisamist.
• Puhtale sõrmele või lutile tilgutamine: Võite tilgutada vitamiini ka oma puhtale sõrmele ja lasta beebil see sealt ära imeda. Sama hästi toimib see ka puhta luti peal, kui teie laps seda kasutab.

Mida aga kindlasti vältida, on tilkade lisamine tervele pudelitäiele piimale või toidule. Kui beebi ei söö või joo kõike ära, jääb ta ka osast vitamiiniannusest ilma.

Levinud mured ja lahendused

Igapäevaelus võib ikka ette tulla ootamatusi või küsimusi. On täiesti normaalne tunda muret, kui miski ei lähe plaanipäraselt.

Kõige tähtsam on säilitada rahu ja järjepidevus. Üks vahelejäänud annus ei põhjusta probleeme, kui jätkate järgmisel päeval tavapärase rutiiniga.

Mida teha, kui unustasin täna vitamiini anda?

Ärge muretsege, see juhtub pea iga lapsevanemaga vähemalt korra. Kindlasti ei tohi järgmisel päeval anda topeltannust! Lihtsalt jätkake oma tavapärase rutiiniga ja andke järgmisel päeval tavaline ühekordne annus.

Kas D-vitamiin võib põhjustada kõhuvaevusi?

Mõned vanemad märkavad, et gaasid või rahutus langevad ajaliselt kokku D-vitamiini andmisega. Enamasti ei ole probleemi põhjuseks D-vitamiin ise, vaid preparaadis leiduvad lisaained – näiteks säilitusained, magusained või isegi baasõli, mis ei pruugi beebi tundlikule seedimisele sobida.

Kui kahtlustate, et D-vitamiin tekitab kõhuvaevusi, tasub proovida mõne teise tootja preparaati, millel on puhtam ja lihtsam koostis. Eelistage õlipõhiseid tilkasid, mis sisaldavad ainult D3-vitamiini ja kvaliteetset baasõli (näiteks oliiviõli), ning vältige ebavajalikke lisandeid.

Siinkohal on oluline mõista ka laiemat pilti. Rahvatervise ja toitumisuuringute andmed näitavad, et Eestis tarbitakse kala, mis on oluline looduslik D-vitamiini allikas, liiga vähe. See vähendab D‑vitamiini saamist toidust ja suurendab imikute vajadust lisandite järele, sest ka rinnaga toitvad emad ei pruugi ise toidust piisavalt vitamiini omastada. Lisateavet Eesti toitumissoovituste kohta leiad siit.

Lõppkokkuvõttes on D-vitamiini andmine lihtne, kui leiate endale sobiva meetodi ja muudate selle osaks igapäevasest harjumusest. See väike igapäevane tegu on suur investeering teie lapse tervisesse ja tugevasse tulevikku.

Korduma kippuvad küsimused D-vitamiini kohta

Siit leiate kiired ja konkreetsed vastused küsimustele, mis värsketel lapsevanematel D-vitamiini osas tihti tekivad. See on justkui väike spikker, kust saate oma muredele selged ja usaldusväärsed vastused, mis tuginevad Eesti tervishoiu soovitustele. Nii saate kummutada levinud eksiarvamusi ja leida praktilist infot.

Iga vanem tahab olla kindel, et teeb oma lapse tervise heaks parimaid otsuseid. D-vitamiini andmisega seotud küsimused on täiesti loomulikud ning näitavad hoolivust ja tähelepanelikkust.

Kas beebile peab D-vitamiini andma ka suvel?

Jah, see on õige. Eestis kehtiv ametlik soovitus on anda imikutele D-vitamiini aastaringselt, kaasa arvatud suvekuudel. Sellel on mitu head põhjust.

Esiteks, beebide nahk on imeõrn ja väga tundlik, mistõttu ei tohiks neid kunagi jätta otsese päikesevalguse kätte. Teiseks, naha kaitsmiseks kasutatav riietus ja päikesekaitsekreem blokeerivad D-vitamiini tootmiseks vajalikud UVB-kiired peaaegu täielikult.

Seega, isegi kui veedate suvel palju aega õues, ei saa eeldada, et laps sünteesib nahas piisava koguse D-vitamiini. Kõige turvalisem ja kindlam viis tagada stabiilne tase on jätkata 400 IU (10 µg) lisandi andmist iga päev, sõltumata aastaajast.

Mida teha, kui beebi sülitab D-vitamiini tilgad välja?

See on levinud mure, eriti esimestel kuudel, kui beebi alles harjub tilkade manustamisega. Tähtsaim on säilitada rahu ja mitte üle muretseda.

Kui märkate, et suur osa annusest tuli kohe pärast andmist suust välja, võite proovida annuse uuesti anda. Kui te aga pole kindel, kui palju vitamiini välja tuli ja kui palju suhu jäi, on kõige ohutum oodata järgmise päevani ja jätkata siis tavapärase annusega.

Väljasülitamise vältimiseks on paar nippi, mida tasub proovida:

• Tilgutage aeglaselt põse siseküljele: Vältige tilgutamist otse keelele, sest see võib esile kutsuda tagasiheite. Tilgutamine põse siseküljele on õrnem ja soodustab loomulikku allaneelamist.
• Kasutage väikest lusikat: Tilgutage vajalik annus väikesele puhtale lusikale ja andke see lapsele. See annab teile parema kontrolli.
• Proovige anda enne toitmist: Kui beebi on näljane, võib ta olla altim uusi asju vastu võtma.

Kas D-vitamiini üledoos on beebile ohtlik?

Jah, D-vitamiini üledoseerimine ehk mürgistus on potentsiaalselt ohtlik ja seda tuleb kindlasti vältida. Samas on oluline rõhutada, et Eestis soovitatud standardannuse (400 IU) juures on üledoosi saamine praktiliselt võimatu, isegi kui mõni päev peaks kogemata topelttilk suhu sattuma.

Oht tekib siis, kui lapsele antakse pikema perioodi vältel, teadlikult või teadmatusest, väga suuri annuseid ilma arsti ettekirjutuseta. D-vitamiin on rasvlahustuv, mis tähendab, et keha ei väljuta selle ülejääke nii kergesti kui vesilahustuvate vitamiinide puhul.

D-vitamiini mürgistus on seotud kaltsiumi liigse tasemega veres (hüperkaltseemia). Sümptomiteks võivad olla iiveldus, isutus, oksendamine ja raskematel juhtudel kaltsiumi ladestumine pehmetesse kudedesse, näiteks neerudesse.

Seetõttu on äärmiselt oluline alati kinni pidada arsti või riiklikest soovitustest ning mitte kunagi omal käel suuremate annustega eksperimenteerida.

Millal võib D-vitamiini andmise lõpetada?

See küsimus sõltub lapse vanusest ja Eesti kliimast. Ametlikud soovitused on siin selged ja loogilised.

Eestis soovitatakse imikutele anda D-vitamiini (400 IU päevas) aastaringselt vähemalt teise eluaasta lõpuni. Mõned spetsialistid soovitavad jätkata kuni kolmanda eluaastani, et tagada luude ja immuunsüsteemi optimaalne areng.

Pärast teist eluaastat ei ole aastaringselt lisandi andmine enamasti vajalik, kuid see on tungivalt soovitatav meie pimedal sügis-talvisel perioodil (oktoobrist aprillini). See soovitus kehtib tegelikult kuni teismeea lõpuni, kuna lapsed ja noorukid kasvavad intensiivselt ning nende luustik vajab pidevat tuge. Ka täiskasvanutele kehtib sama reegel – meie laiuskraadil on talveperioodil lisand vajalik. Lugege lisaks teemast meie artiklist, kus on selgitatud, miks ka täiskasvanud peaksid tarbima suuremaid D-vitamiini annuseid.

Enne D-vitamiini andmise lõpetamist või annuse muutmist on alati mõistlik pidada nõu oma perearsti või lastearstiga, kes oskab anda just teie lapse vajadustest lähtuvaid personaalseid soovitusi.

---

Dr.OHHIRA® pakub teaduspõhiseid lahendusi kogu pere heaoluks, ühendades traditsioonilise Jaapani fermenteerimiskunsti kaasaegse teadusega. Avastage meie tootevalik ja leidke sobiv tugi oma pere tervisele aadressil https://www.ohhira.ee.