Ärritunud soole sündroom (Irritable Bowel Syndrome ehk IBS) on üks levinumaid seedetrakti häireid, kuid vaatamata sellele, et tegemist on levinud probleemiga, on tänaseni üllatavalt vähe teada, mis täpselt seda põhjustab ning kuidas seda ravida. Kuigi täielikku ja toimivat ravi ärritunud soole sündroomile ei ole leitud, on seda kogenud inimesed tihtilugu abi saanud probiootikumidest.

Kuidas probiootikumid ärritunud soole sündroomi puhul toimivad ja kas kõik probiootikumid on samaväärselt tõhusad?

Viimased uuringud on tõepoolest kinnitust andnud, et probiootilised bakterid parandavad soolestiku tervist üldiselt ning nende ka ärritunud soole sündroomi uuringute esialgsed tulemused on olnud paljulubavad. Parima tulemuse saavutamiseks soovitatakse probiootikume kasutada vähemalt neli nädalat.   Suvalise probiootilise toidulisandi tarvitamisest ei pruugi aga probleemi lahendamiseks piisata. See, kui tõhusad on probiootikumid ärritunud soolestiku puhul, võib sõltuda üsna mitmest tegurist, sealhulgas probiootikumi annusest, selles kasutatud bakterite tüvedest ja nende mitmekesisusest ning samuti ravi kestusest. Veelgi enam, mõningal juhul võivad probiootikumid ülitundliku seedetrakti sümptomeid hoopis süvendada.

Mis on ärritunud soole sündroom?

Ärritunud soole sündroomi määratletakse kui sümptomite kogumit, nagu korduvad valuhood kõhus, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja puhitus. Enamikul selle seisundiga inimestel on mõnel päeval roojamine normaalne, teisel päeval aga ilmnevad ebameeldivad sümptomid. Ärritunud soole sündroom erineb põletikulisest soolehaigusest, kuna see ei kahjusta seedetrakti kudesid ega ole eluohtlik. Küll aga on see piisavalt ebameeldiv. Ärritunud soolestiku sündroomi sümptomid vallandab soolestiku ja aju vaheline suhtlusbarjäär – õigemini häired selles suhtluskanalis. Kui see oluline sidekanal on häiritud, muutub seedetrakt tundlikumaks ja muudab soolestiku lihaste kokkutõmbumist.

Ärritunud soolestiku sündroomi on kolme tüüpi, mis põhinevad kõige levinumatel sümptomitel:

• Ärritunud soolestiku sündroom, millega kaasneb kõhukinnisus: enamik väljaheidetest kõvad ja tükilised.
• Ärritunud soolestiku sündroom, millega kaasneb kõhulahtisus: enamik väljaheidetest lahtised ja vesised.
• Ärritunud soolestiku sündroom, millega kaasnevad vaheldumisi kõhukinnisus ja -lahtisus: väljaheide samal päeval nii kõva kui ka vesine.Teadaolevalt aitavad probiootikumid taastada soolestiku tervislikku mikrofloorat ja selle limaskesta, mis on vajalikud toiduainete tõhusaks seedimiseks, korrapäraseks tervislikuks roojamiseks, immuunsuse toetamiseks. Samuti on kinnitust leidnud, et need parandavad ka ärritunud soole sündroomist põhjustatud sümptomeid.

Viimased uuringud kinnitavad, et probiootikumid tõepoolest on kasulikud ärritunud soole sündroomi sümptomite ohjamisel, kuid kui tõhusad need võivad olla,  sõltub mitmest tegurist.

Ajakirjas Nutrients avaldatud uuringu kohaselt teatas 63,6% ärritunud soolestikuga patsientidest, et neil paranesid sümptomid probiootikumide lisamisel oluliselt, võrreldes platseebot saanud patsientidega, samas kui ülejäänud 36,4% ei teatanud olulistest muutustest. Teadlased märkisid, et parimad tulemused saadi katsetes, kus kasutati mitut erinevat probiootilise bakteri tüve ja mis kestsid kaheksa nädalat või kauem.

Kuidas probiootikumid ärritunud soole sündroomi puhul mõjuvad?

Üks ärritunud soole sündroomi tunnusmärke on düsbioos ehk tasakaalustamata soolestiku mikrobioota. Teisisõnu leidub düsbioosi puhul soolestikus “halbu” mikroobe rohkem kui “häid”. Ajakirjas World Journal of Gastroenterology avaldatud kirjelduse kohaselt pärsivad probiootikumid patogeensete bakterite kasvu kleepudes soolerakkude külge, takistades seega nii patogeenidel paljunemiseks vajaliku ruumi hõivamist kui ka nende kasvu. Seeläbi hoiavad probiootikumid tegelikult ära ka nn. lekkiva soole sündroomi tekke, mille puhul kahjulike mikroobide vohamine nõrgendab kaitsebarjääri soolestiku ja vereringe vahel, võimaldades nõnda võõrkehadel vereringesüsteemi siseneda.

Teine ärritunud soolestiku levinud tunnus on soolepõletik. Mitmed uuringud on näidanud, et postbiootilised ühendid, mida probiootikumid toodavad, alandavad soolestikus põletikulisi protsesse ja reguleerivad immuunsüsteemi reaktsioone.

Aga kas kõik probiootikumid on võrdselt kasuliku mõjuga ja mida tuleks jälgida, et see tõepoolest toimiks?

Soolestiku mikrobioota on keeruline ökosüsteem, mis koosneb ligikaudu 300-500 erinevast bakteriliigist. Neil kõigil on kehas erinev roll ja nad kõik vajavad arenemiseks erinevaid tingimusi. Seetõttu ei avalda kõik probiootikumid sümptomitele samaväärset mõju.   Ärritunud soole sündroomi puhul on teadusuuringutes parimaid tulemusi andnud kaks probiootilist bakterirühma: lactobacillus ja bifidobacterium, mis aitavad parimal ja kiireimal moel taastada soolestiku tasakaalu.   Kuna aga nii lactobacilluse kui bifidobacteriumi rühma kuulub omakorda tuhandeid alamliike, ei ole konkreetsete paremini toimivate tüvede koha veel liiga palju teada, kuid mõningate liikide kohta on senised uuringud siiski juba andnud paljulubavaid tulemusi.

Ajakirjas Frontiers in Cellular and Infection Microbiology avaldatud metaanalüüsi kohaselt võivad sellised tüved nagu Bacillus coagulans, Lactobacillus plantarum (esindatud ka Dr.OHHIRA® toodetes) ja Lactobacillus acidophilus (esindatud ka Dr.OHHIRA® toodetes) anda ärritunud soolestiku puhul parimaid tulemusi.

Et probiootikumist tõepoolest abi oleks, tuleks selle toidulisandi valimisel meeles pidada mõnda olulist nüanssi:

• Esiteks veendu, et selle koostis oleks kontrollitud ja toime tõenduspõhine, mis tähendab, et nende mõju on tõestatud teadusuuringutega.
• Teiseks, ära ületa ega vähenda tootja poolt soovitatud annust ja võta neid vastavalt etiketil olevatele juhistele.
• Ole kannatlik. Kuna probiootikumid ei ole ravim vaid naturaalne eluskultuur, vajab nende mõju mõnevõrra aega. Muutused mikrobioomis leiavad aset reeglina peale mitmekuist regulaarset tarbimist. Dr.OHHIRA® tooteid soovitame me düsbioosi ja ärritunud soolestiku puhul reeglina vähemalt 3-kuise kuurina.
• Ära heitu, kui probiootikumidega alustamisel läheb olukord esialgu hullemaks või avaldub mõni kõrvalmõju. Suure tõenäosusega on tegemist tervenemiskriisiga, mis möödub mõne päevaga.
• Kasuta probiootikume, mis ei sisalda täiendavaid ärritavaid koostisosi. Sellised komponendid nagu inuliin, laktoos, fruktoos, sorbitool ja ksülitool võivad tundlikel inimestel põhjustada omakorda seedetrakti probleeme.
• Jälgi, et probiootikum, mida võtad, sisaldaks võimalikult mitmekesist bakteriliikide valikut. Ühe või paari bakteritüve manustamine suurtes kogustes võib tekitada ühe bakteriliigi liigset dominantsust ning omakorda seedetrakti probleeme esile kutsuda. Kuna terve mikrobioom on mitmekesine mikrobioom, on oluline, et seda põhimõtet järgitaks ka probiootilise toidulisandi valimisel.
• Eelista elus ja aktiivses vormis baktereid. Külmkuivatatud ja mitteaktiivses vormis bakterid vajavad soolestikus „ellu ärkamiseks“ ideaalseid tingimusi ja kiudainerikast toitu (prebiootikume). Aktiivsete ja elusbakteritega probiootikumid aga hakkavad tööle kohe ning nende mõju on selle võrra kiirem.
• Eelista postbiootikumide sisaldusega probiootilist toodet. Postbiootikumid on probiootiliste bakterite toodetud ühendid, millel on tugev põletikku alandav ning soolestikku ja kogu organismi toniseeriv toime.

Allikad:

Live Science
National Institute for Health and Clinical Excellence uuring
National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases
The Nutrients World Journal of Gastroenterology
National Library of Medicine Frontiers in Cellular and Infection Microbiology