Kätte jõudnud külm, päikesevalguse vaene aeg, mis esitab mõningaid väljakutseid, et positiivne meel säilitada. Vaatamata püüdlustele kipub ikkagi paljusid meist kimbutama salakaval tegelane nimega depressioon. Hea uudis on aga see, et kui õigel ajal tegutseda, on depressiooni välja arenemist võimalik takistada ning ka juba tekkinud depressiooni jaoks on olemas lahendusi, mis on abiks ja toeks sellest ebasõbralikust ja piinavast meeleseisundist vabanemiseks. Oled ehk kuulnud, et meie soolestik ja sealne bakterikooslus mõjutab otseselt meie vaimset tervist. Vaatame siis natuke kuidas saaks bakterid appi kutsuda, et depressiooni vältida või sellest vabaneda.

Miks inimeste vaimne tervis järjest halveneb?

Ühest küljest, inimeste elujärg aina paraneb, kuid huvitaval kombel, mida parem elujärg, seda kehvemaks kipub ühiskonna vaimne tervis. Kus on loogika? Ühest küljest mängib rolli tänapäevane elutempo, ühiskondlikult seatud standardid ja kunstlikult tekitatud surve neile vastata. Sellele lisab oma osa infoühiskond, kus meediakanalitest edastatakse pidevalt ärevaks tegevaid uudiseid kogu maailmast. Samal ajal meelitavad uue ajastu meediakanalid inimesi üha enam ja enam infot tarbima, näpistades selleks väärtuslikku aega stressi ja pinget maandavate tegevuste arvelt: aeg sõprade või perega, kreatiivsed rahuldust ja rõõmu pakkuvad tegevused, looduses viibimine, tervisesport, raamatute lugemine vms.

Teine ja mitte vähem oluline aspekt on aga meie sisemine vastupanuvõime, et ülalmainitud stressoritega toime tulla ning mitte depressiooni langeda. Siin mängib üllataval kombel väga olulist rolli mikrobioom ja selle mitmekesisus. Juba Hippokrates on väitnud, et haigused algavad soolestikust ning vaimne tervis ei ole siin erand. Aina enam paneb aga imestama see, kuidas meie mikroobikooslust hävitatakse – lihtsate haigusseisundite puhul, kus immuunsüsteem kaitseb end põletikuga ja võitleb viiruse vastu, kasutatakse kergekäeliselt kangeid antibiootikume, mis tingib bakterite massilise hävimise pikaks ajaks. Lisaks antibiootikumidele leidub veel mitmeid tegureid, mis mõjuvad soolestikule ja sealsetele bakteritele hävitavalt. Näiteks kiudainevaene ja töödeldud toit ning alkoholi tarbimine kutsub esile mikroobide populatsiooni ebasoodsa muutuse soolestikus.

Kuidas on seotud meie aju ja soolestik?

Seda, et inimese aju ning soolestiku vahel valitseb seos, on tundnud vast igaüks enne tähtsat kohtumist, eksamit või avalikku esinemist, kui “kõhust õõnsaks” kisub. Arstid tegid esimese sellekohase avastuse 19. sajandil, mil leiti, et seisund, mida tol ajastul nimetati melanhooliaks, tekib teatud bakteriliikide vohamise tagajärjel soolestikus. Tänapeävases teaduses kasutatakse aju ja soolestiku seose kirjeldamiseks terminit aju-soolestiku telg. Sisuliselt on tegemist  kanaliga, mida mööda aju ning soolestiku mikroobid läbi kesknärvisüsteemi omavahel suhtlevad. Seejuures info vahetamine on mõlemasuunaline.

Aju-soolestiku telje “avastajaks” võib pidada Iirimaa teadlast John Cryan’it  (Ireland’s University College Cork), kelle hiirkatse kinnitas, et hiirtel, kellel on kalduvus ärevusele ja stressile, on soolestiku mikrobioomi liigirikkus oluliselt kesisem, kui terve närvisüsteemiga loomadel.

Alles viimastel aastakümnetel on teadlased avastanud, et bakterid toodavad või takistavad meie organismis paljude meeleolu mõjutavate ainete tootmist. Näiteks bakteriperekond Clostridium genus toodab propoonhapet, mis takistab meeleolu parandava serotoniini ja dopamiini tootmist. Bifidobakterid valmistavad seevastu põletikuvastase toimega butüraati, mis hoiab soolestikus tekkivad toksiinid ajust eemal. Samuti on soolebakterite “toodanguks” serotoniin, mis seletab olukorda, mil ajukeemiat reguleerivad antidepressandid ei anna patsiendil märgatavat tulemust, kuid meeleolu muutub koheselt, kui inimene muudab oma menüüd.

Kuidas aju-soolestiku telg toimib?

Inimese aju on nii palju tark, et tuvastades stressori, saadetakse sellekohane signaal soolestiku bakteritele, et meie organism stressoriga võimalikult hästi toime tuleks. Pikalt kestev stressisituatsioon aga hakkab inimese soolestiku mikrobioomi lõhkuma ning viib selle balansist välja. Kui soolestiku tasakaal on häiritud ja seal ei leidu enam piisavas koguses kasulikke baktereid, kes toodaksid meeleolu reguleerivate omadustega postbiootilisi metaboliite, hakkavad levima toksilised ühendid, mis põhjustavad tujukõikumisi, ärevust ning võivad põhjustada depressiooni ja viia isegi skisofreenia välja kujunemiseni. Tihtipeale võib sellisel puhul väline stressor kaduda, kuid sisemine balanss jääb tasakaalust välja, kutsudes lõpuks esile depressiooni.

Kas probiootikumide abil on võimalik depressioonist jagu saada?

Teadusuuringud on püüdnud välja selgitada probiootikumide efektiivsust depressiooni käsitlemisel. Siiani on olnud uuringud selles vallas üsna puudulikud, kuid vähesed läbiviidud teadusuuringud on andnud paljutõotavaid tulemusi.

Näiteks manustati ühe katse käigus vabatahtlikele 30 päeva jooksul probiootilist kombinatsiooni, mis sisaldas endas probiootilisi baktereid L.Helveticus R0052 ja B.longum (Muide, nimetatud kahe bakteri tüved on esindatud ka Dr.OHHIRA® toidulisandite koostises). Katse käigus ilmnes, et pärast probiootikumide manustamist teatasid katsealused, et nende stressitase on madalam, kui enne katset.

2019. aastal Jaapanis läbi viidud uuringus manustati skisofreenia patsientidele teatud tüvede bifidobakteritega probiootilist toidulisandit, mille tulemusena leevendusid nii nende skisofreenilised, kui depressiooni sümptomid olulisel määral nelja nädalaga.

Väiksemate osalejatega inimkatsetes on märkimisväärseid tulemusi depressiooni ilmingute leevendamisel saavutatud preparaatidega, mis sisaldavad Lactobacillus helveticus and Bifidobacterium longum tüvesid (ka need mõlemad sisalduvad Dr.OHHIRA® toidulisandite koostises).

Lisaks stressile on probiootikumid andnud lootustandvaid tulemusi ka bipolaarse häire leevendamisel. Bipolaarse häire all mõistetakse meeleolu, energiataseme, mõtlemiskiiruse ja ka sellest tuleneva käitumise olulisi muutuseid – kõrgenemine maania faasis ja langus depressiooni faasis. Bipolaarse häire tekke põhjused ei ole täielikult selged, kuid pärilikkuse uuringutest avaldub tõsiasi, et antud häire puhul on suur roll geneetilistel teguritel. Nimelt on bipolaarne häire 80% juhtudel päritav.

Katses, mis kestis kuue kuu jooksul,  manustati bipolaarse maania all kannatavatele patsientidele lisaks ravimitele – poolele testgrupist probiootikume, teisele poolele platseebo preparaate. Uuringust selgus, et probiootikume tarvitanud patsiendid ei naasnud üldjuhul haiglasse nii kiiresti, kui platseebot võtnud patsiendid. Lisaks vajasid probiootikumide tarvitajad vähem statsionaarset ravi. Need bipolaarsust põdevad patsiendid, kellel oli enne probiootikumide manustamist soolepõletiku tase ebanormaalselt kõrge, olid teinud läbi positiivse arengu.

Kindlasti on vaimse tervise säilitamiseks hädavajalik stressorite minimeerimine, töö – ja puhkeaja reguleerimine, tasakaalus toitumine ja füüsiline aktiivsus, kuid hea on teada, et saad alati ammutada täiendavat sisemist jõudu ja tuge väikestelt tublidelt abilistelt, kes meelerahu, head tuju ja heaolutunnet omalt poolt luua ja säilitada aitavad.

Allikad:

Kolm peamist soolestiku töö tasakaalu häirijat
Soolestik ja psüühika
https://kingofspades.ee
Peaasi.ee Mis on bipolaarne häire?
Probiotics may offer therapeutic benefits to biopolar patients.
Mind gut bacterias role in anxiety and depression its not just in your head

Autorid: Sten Talivee ja Katrin Talvak