Tundub, et antibiootikumidel on võime põhjustada psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid, eelkõige depressiooni ja ärevust. Lisaks antimikroobsele toimele on antibiootikumidel mitmeid kõrvaltoimeid. Aju-soolestiku teljel on sihtmärgivälise tegevuse jaoks mitu kohta, mis võib avaldada kas positiivset või negatiivset antibiootikumiefekti. Vaatleme, kuidas antibiootikumid mõjutavad vaimset tervist, toimides aju-soolestiku telje kaudu.

Soolestiku mikroobid mõjutavad aju funktsiooni, toimides uitnärvi kaudu või muutes lühikese ahelaga rasvhapete või aminohappe trüptofaani, serotoniini ehitusploki tootmist. Mitte kõik antibiootikumide antimikroobsed toimed ei oma negatiivset mõju.

Milliseid pahandusi antibiootikumid põhjustada võivad? 

Esimene avastatud antidepressant oli tegelikult antibiootikum: isoniasiid on tuberkuloosi raviks välja töötatud antibakteriaalne ravim. Minotsükliin, mis siseneb ajju ja vahendab selle toimet mikrogliia kaudu, näitab antidepressantset toimet. Mõned antibiootikumid vähendavad oluliselt soolestiku mikroobide mitmekesisust ja seda peetakse depressiooni riskiteguriks. Muud antibiootikumide poolt esile kutsutud riskifaktorid hõlmavad soolestiku barjääri funktsiooni muutust, hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealse telje aktiveerumist, ajust pärineva neurotroofse faktori või oksütotsiini taseme langust ja vagaalse toonuse muutumist (sukeldumisefekt).

Mõju vaimsele tervisele.

Kuigi enamik antibiootikume võtvaid patsiente ei kannata psühhiaatrilise häire all, siis juhtumeid siiski on. See on koht, millega arstid peavad patsiente ravides arvestama. Uute antibiootikumide väljatöötamine keskendub peamiselt antibiootikumiresistentsusele, kuid tuleks teha jõupingutusi, et vähendada mõjusid aju-soolestiku teljele, mis põhjustavad vaimse tervise probleeme.

Arvamus, et antibiootikumid, bakterid ja vaimne tervis on omavahel seotud, võib näida väljamõeldud. Pole kahtlust, et tervise seisukohast olid antibiootikumid 20. sajandi kõige olulisem farmakoloogiline avastus. Ent peale haigusi põhjustavate bakterite sihtimise on enamikul antibiootikumidel mitu sihtmärgist erinevat toimet nii haigusega mitteseotud bakteritele kui ka peremeesorganismi füsioloogiale.

Arvestades asjaolu, et soolestik sisaldab kehas kõige rohkem baktereid, ei ole üllatav, et see on sageli antibiootikumide sihtmärgiks. Üheks nädalaks määratud laia toimespektriga antibiootikumid võivad soolestiku mikroobe muuta mitmeks nädalaks.

Täiskasvanu soolestikus on hinnanguliselt üle 1 kg baktereid, mis on ligikaudu sama kaaluga kui inimese aju ja seda nimetatakse soolestiku mikrobioomiks. See on keskne osa sellest, mida praegu nimetatakse aju-soolestiku teljeks, mida peetakse vastutavaks antibiootikumide poolt tekitatud mõju eest vaimsele tervisele.

Soolestiku arhitektuur.

Meie kehas on hinnangu järgi 10 korda rohkem baktereid kui inimrakke. Täpsemad arvutused näitavad, et suhteline suhe on veidi üle 1 mikroobi iga inimese raku kohta. Soolestikus on tuvastatud üle tuhande bakteritüve. Paljud neist tüvedest jäävad kultiveerimatuks ja on tuvastatud sekveneerimise teel. Genoomilisel tasandil on aga valdav enamus meie kehas olevatest geenidest mikroobsed, arvutuste kohaselt on see üle 10 miljoni mikroobse geeni. Tervisliku mikrobioomi peen arhitektuur on igal inimesel ainulaadne.

Üldiselt on täiskasvanueas mikrobioomi ehituse peamine määraja toitumine ja vähemal määral trenn, kuid ravimitel, eriti antibiootikumidel, on oluline roll.

Teatud mikroobid suhtlevad ajuga ainult siis, kui uitnärv ehk vagus on terve.

Uitnärv, autonoomse närvisüsteemi kriitiline komponent, mängib võtmerolli nii seedesüsteemi kui ka soolestiku mikroobidega suhtlemisel.

Elutähtis uitnärv mõjutab hingamist, südametukseid, taastumisvõimet. Samuti aitab see meil lõdvestuda ja ohu korral vastavalt reageerida. Selle häiritud olek võib põhjustada paljusid haigusi ja selle tasakaalu viimine mõjutab positiivselt meie elukvaliteeti.⁠

Uitnärv reguleerib peristaltikat (lihaste kokkutõmbed) ja seede sekretsiooni, hõlbustades toidu liikumist ja seedimisprotsesse ning saadab ajju signaale seedeorganite seisundi kohta, sealhulgas nälja-, täiskõhu- ja valuaistingud.

Soolestiku mikroobid toodavad mitmesuguseid metaboliite ja neurotransmittereid, mis mõjutavad uitnärvi. Need mikroobsed signaalid moduleerivad uitnärvi aktiivsust, mõjutades seedimist ja üldist soolestiku tervist.

Uitnärv aitab edastada teavet soolestikust ajju ja vastupidi, osaledes seeläbi soolestiku-aju teljel, mis mõjutab meeleolu, immuunfunktsiooni ja ainevahetusprotsesse.

See kahekordne roll muudab uitnärvi oluliseks signaalide integreerimiseks aju, seedesüsteemi ja soolestiku mikrobioomi vahel.

Uitnärvi funktsiooni häirivad tegurid.

Pikaajaline stress võib sümpaatilist närvisüsteemi üle stimuleerida, vähendades vagaalset toonust.

Krooniline põletik, mis on tingitud autoimmuunhäiretest või infektsioonidest, võib kahjustada vaguse närvi funktsiooni.

Kehv toitumine ja ebatervislikud toitumisharjumused võivad negatiivselt mõjutada soolestiku tervist, mis on tihedalt seotud uitnärviga.

Viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid, nagu Epstein-Barri viirus või Lyme’i tõbi võivad mõjutada vagusnärvi.

Füüsiline trauma või operatsioonid, eriti kaelas või kõhus.

Kroonilised haigused nagu diabeet, hulgiskleroos ja seedetrakti häired võivad põhjustada vaguse närvi talitlushäireid.

Halb kehahoiak, eriti pika aja jooksul, võib avaldada survet vagusnärvile.

Unepuudus või ebakvaliteetne uni.

Kokkupuude teatud toksiinidega, sealhulgas raskmetallide ja pestitsiididega.

Uitnärvi taastumise toetamine.

Teadveloleku meditatsioon suurendab vagaalset toonust ja soodustab lõõgastumist.

Sügav, aeglane hingamine, eriti diafragmaatiline hingamine.

Jooga ja Tai Chi – need praktikad ühendavad füüsilise liikumise sügava hingamise ja lõõgastumisega.

Põletikuvastane toitumine: põletiku vähendamiseks lisa menüüsse oomega-3 rasvhappeid, antioksüdantide ja kiudaineid sisaldavaid toite.

Probiootikumirikaste toitude nagu jogurt, keefir ja kääritatud köögiviljade tarbimine parandab soolestiku tervist ja uitnärvi funktsiooni.

Piisav veetarbimine toetab üldisi kehafunktsioone, sealhulgas närvide tervist.

Mõõduka intensiivsusega treeningud nagu kõndimine, ujumine või jalgrattasõit parandavad vagaalset toonust ja üldist tervist.

Lühiajaline kokkupuude külmaga, näiteks külm dušš või külma vee pritsimine näole stimuleerib vagusnärvi.

Unehügieen – säilita regulaarne unegraafik, loo mugav unekeskkond ja väldi enne magamaminekut stimulante, et tagada taastav uni.

Minimeeri kokkupuudet keskkonnatoksiinidega, kasutades looduslikke puhastusvahendeid, vältides pestitsiide ja tagades hea õhukvaliteedi.

Uitnärvi stimulatsioon.

Manuaalsed tehnikad: õrnad massaažitehnikad nagu unearteri siinuse massaaž või kõrvamassaaž aitavad stimuleerida uitnärvi tööd.

Saadaval on seadmed, mis stimuleerivad vagusnärvi elektriliselt ja mida võib kasutada arsti järelevalve all.

Organismis käib vaikimisi töö.

Samal ajal, kui meie elame, naudime, puhkame või töötame, käib kehas igal sekundil tähtis töö. Tasakaalustamaks ebatervislikku elustiili, on protsessid, mida organid, bakterid ja närvid omavahel teevad, intensiivsem. Mida balansseeritumalt elame, võttes arvesse tervislikku elustiili ja head stressijuhtimist, saavad tegelesed meie soolestikus ka korraks kergemalt hingata. On oluline teadvustada, et iga meie liigutus, mõte, amps ja samm loob tagajärje. Proovime elada nii, et positiivseid tagajärgi oleks rohkem.