Kõhulahtisus on organismi loomulik kaitsereaktsioon, millega keha püüab vabaneda kahjulikest ainetest või haigustekitajatest. Selle ebameeldiva seisundi võivad esile kutsuda mitmed tegurid, sealhulgas sobimatu toit, viirusnakkused, teatud ravimite kõrvaltoimed, stress või pikaajalised terviseprobleemid.

Oluline on mõista, et kõhulahtisus on sümptom, mitte iseseisev haigus. See on selge signaal, et seedesüsteemi tasakaal on häiritud.

Mis siis ikkagi kõhu lahti teeb?

Kõhulahtisus, mida defineeritakse kui kolme või enamat vedelat või vesist roojamist päevas, on üks levinumaid seedevaevusi. Enamasti on see lühiajaline ja möödub mõne päevaga iseenesest, kuid selle põhjuste mõistmine aitab leida kiiremat leevendust ja tulevikus sarnaseid olukordi ennetada.

Põhjused võib jagada kahte kategooriasse: ägedad ja kroonilised. Äge kõhulahtisus kestab tavaliselt mõne päeva ja on sageli seotud välise teguriga, näiteks toidumürgituse või viirusnakkusega. Krooniline kõhulahtisus kestab nädalaid või isegi kuid ning viitab tavaliselt sügavamale probleemile, näiteks toidutalumatusele või soolehaigusele.

Levinumad vallandajad

Soole normaalne talitlus võib häiruda mitmel põhjusel. Peamised tegurid, mis võivad põhjustada vedelat väljaheidet, on järgmised:

• Nakkused: Viirused (nagu noro- ja rotaviirus) ning bakterid (Salmonella, Campylobacter) on sagedased põhjused, eriti reisil olles või saastunud toitu tarbides.

• Toitumine: Teatud toiduained, nagu vürtsikad road, kunstlikud magusained (sorbitool, mannitool) või ootamatult suures koguses kiudaineid, võivad tundlikuma seedimisega inimestel süsteemi ärritada.

• Ravimid: Eriti antibiootikumid võivad häirida soolestiku loomulikku mikrofloorat, hävitades nii kahjulikke kui ka kasulikke baktereid.

• Pikaajalised seisundid: Ärritunud soole sündroom (IBS), laktoositalumatus ja tsöliaakia on kroonilised haigused, mille üheks sümptomiks on korduv kõhulahtisus.

• Stress: Emotsionaalne pinge mõjutab soolestiku ja aju vahelist telge. Stressirohkel perioodil võivad seedeprotsessid kiirendada, põhjustades seedehäireid.

Paljude nende probleemide keskmes on soolestiku mikrofloora tasakaalutus ehk düsbioos. Kui kasulike bakterite osakaal väheneb, saavad kahjulikud mikroobid võimust võtta. Loe meie artiklist lähemalt, kuidas düsbioos võib olla haiguste ettekuulutaja ja mida see teie tervisele tähendab.

Kõhulahtisuse levinumad põhjused ja tunnused

Allolev tabel annab kiire ülevaate peamistest teguritest, mis võivad kõhulahtisust põhjustada, koos iseloomulike sümptomitega, aidates tuvastada võimalikke põhjuseid.

Põhjus	Tüüpilised sümptomid	Esmased soovitused
Nakkus	Iiveldus, oksendamine, palavik, kõhuvalu	Puhkus, rohke vedeliku tarbimine, kergesti seeditav toit.
Toitumine	Puhitus, gaasid, ebamugavustunne pärast söömist	Probleeme tekitava toiduaine vältimine. Toidupäeviku pidamine aitab põhjust leida.
Ravimid	Algab tavaliselt mõni päev pärast ravikuuri alustamist	Konsulteerige arstiga; ärge lõpetage ravi omal käel.
Stress	Sümptomid ägenevad pingelistel perioodidel	Lõõgastustehnikad, regulaarne liikumine, piisav uni.
Toidutalumatus	Sümptomid tekivad pärast kindla toiduaine tarbimist	Välistage menüüst kahtlustatav toiduaine ja jälgige enesetunde paranemist.

Tabel aitab mõista kehas toimuvaid protsesse ja valida esmased sammud enesetunde parandamiseks. Kui kõhulahtisus on tõsine või kestab kaua, on soovitatav konsulteerida arstiga.

Levinumad ägeda kõhulahtisuse tekitajad

Äge kõhulahtisus on sageli tingitud igapäevastest teguritest, mis on seotud toidu, jookide või hiljutiste kokkupuudetega keskkonnaga. Nende väliste tegurite tuvastamine aitab mõista seedimise tasakaaluhäire põhjust ja ennetada sarnaseid olukordi tulevikus.

Toit kui peamine ärritaja

Kõige sagedasem ägeda kõhulahtisuse põhjus peitub toidus. Teatud toiduained võivad seedeelundkonda ärritada ja kiirendada soolestiku tegevust, põhjustades vedelat väljaheidet.

Kuigi tundlikkus on individuaalne, on mõned toidud tuntud oma lahtistava toime poolest.

• Vürtsikad toidud: Tšillipipras leiduv kapsaitsiin võib ärritada mao ja soolte limaskesta, mis kiirendab toidu liikumist seedekulglas.

• Suhkruasendajad: Sorbitool, mannitool ja ksülitool, mida leidub sageli suhkruvabades toodetes, võivad suuremates kogustes põhjustada osmootset kõhulahtisust, tõmmates soolestikku liigselt vett.

• Rasvased ja praetud toidud: Need on organismile raskemini seeditavad ja võivad seedeprotsessi kiirendada.

• Liigne kofeiin ja alkohol: Mõlemad ained stimuleerivad soolestiku lihaste kokkutõmbeid, mis võib põhjustada kõhulahtisust.

Nakkused ja toidumürgitus

Teine suur ägeda kõhulahtisuse põhjustajate rühm on nakkused. Viirused, bakterid ja parasiidid võivad organismi sattuda saastunud toidu või veega.

Toidumürgituse sümptomid – iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus – ilmnevad tavaliselt mõne tunni kuni paari päeva jooksul pärast riknenud toidu söömist. See on keha loomulik kaitsemehhanism sissetungijatest vabanemiseks.

Ka Eestis on toiduinfektsioonid sagedased kõhulahtisuse põhjustajad. Näiteks registreeriti Eestis 2022. aastal 53 salmonelloosi juhtumit, mis on klassikaline bakteriaalse toidumürgituse näide. Salmonella satub organismi enamasti saastunud munade, linnulihatoodete või toore liha kaudu. Soovitame lisaks lugeda ka kõhuvalu põhjuste kohta Confido Meditsiinikeskuse artiklist.

Levinumad nakkusetekitajad on:

• Viirused: Noroviirus ja rotaviirus on väga nakkavad ning levivad kergesti inimeselt inimesele.

• Bakterid: Salmonella, Campylobacter ja E. coli on tüüpilised toidumürgituse põhjustajad.

• Parasiidid: Giardia ja Cryptosporidium levivad sageli saastunud vee kaudu.

Ravimite kõrvalmõjud

Ka mõned ravimid võivad seedesüsteemi tasakaalu häirida. See on üks levinumaid kõrvaltoimeid ravikuuride ajal.

Eriti tuntud on selles osas antibiootikumid. Need on vajalikud bakteriaalsete infektsioonide ravis, kuid ei tee vahet "headel" ja "halbadel" bakteritel, hävitades ka soolestiku kasulikku mikrofloorat, mis on oluline seedimise ja immuunsüsteemi jaoks.

Kui soolestiku mikrobioomi tasakaal on häiritud, võivad kahjulikud mikroobid, näiteks Clostridium difficile, vohama hakata, põhjustades tugevat kõhulahtisust. Lisaks antibiootikumidele võivad kõhulahtisust põhjustada ka mõned happesuse vähendajad, vähiravimid ja magneesiumi sisaldavad toidulisandid, eriti magneesiumoksiidi vormis.

Pikaajalised murekohad ja elustiili mõju

Kui kõhulahtisus muutub korduvaks või püsivaks probleemiks, on põhjus tõenäoliselt sügavamal kui riknenud toit või mööduv viirus. Krooniline kõhulahtisus, mis kestab nädalaid või kuid, viitab pikaajalistele teguritele – kroonilisele seisundile või elustiiliharjumustele, mis seedesüsteemi pidevalt ärritavad.

Pidev kõhulahtisus vähendab organismis oluliste toitainete ja vedeliku taset ning mõjutab elukvaliteeti.

Ärritunud soole sündroom (IBS)

Üks sagedasemaid kroonilise kõhulahtisuse põhjustajaid on ärritunud soole sündroom (IBS). See on funktsionaalne soolehäire, kus soolestiku ehitus on korras, kuid selle töö on häiritud. IBS-iga inimeste soolestik on ülitundlik ja reageerib tavalistele stiimulitele, nagu toit ja stress, ägedamalt.

IBS-i sümptomid võivad varieeruda, kuid peamised tüübid on:

• Kõhulahtisusega domineeriv IBS (IBS-D): Iseloomulik on sage ja pakiline vajadus tualetti külastada, eriti hommikuti või pärast söömist.

• Kõhukinnisusega domineeriv IBS (IBS-C): Väljendub harva ja vaevaliselt väljuva väljaheitena.

• Segatüüpi IBS (IBS-M): Vahelduvad nii kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisuse perioodid.

Selle seisundi täpset põhjust uuritakse, kuid arvatakse, et rolli mängivad geneetika, soolestiku mikrobioomi tasakaalutus ning soolestiku ja aju vahelise suhtluse häired. Rohkem infot selle kohta, kas probiootikumid ärritunud soole sündroomi puhul aitavad, leiate meie blogist.

Toidutalumatused ja nende roll

Sageli on korduva kõhulahtisuse taga toidutalumatus. Erinevalt toiduallergiast, mis on immuunsüsteemi äge reaktsioon, on toidutalumatus seotud seedesüsteemi suutmatusega teatud toiduaineid korralikult lõhustada.

Toitumisvead on Eestis üks peamisi kroonilise kõhulahtisuse põhjuseid. See tähendab, et soolestik töötab liiga kiiresti ja toitainete imendumine on puudulik. Levinumad on laktoositalumatus, mida esineb 15–20% eestlastest, ning fruktoosi- ja gluteenitalumatus.

Toidupäeviku pidamine on hea viis võimaliku talumatuse tuvastamiseks. Kirjutage üles kõik söödud ja joodud toiduained ning märkige üles sümptomite tekkimise aeg. See aitab mustreid märgata.

Stressi ja elustiili varjatud mõju

Emotsionaalne seisund mõjutab oluliselt seedimist. Pikaajaline stress ja ärevus on seotud seedeprobleemidega, sealhulgas kõhulahtisusega, mis tuleneb soolestiku ja aju tihedast ühendusest.

Stressiolukorras vabanevad kehas hormoonid, nagu kortisool, mis võivad seedeprotsesse kiirendada. See on "võitle või põgene" reaktsioon, mis suunab vere seedesüsteemist eemale, häirides normaalset seedimist.

Lisaks vaimsele pingele mõjutavad seedimist ka teised elustiili valikud:

• Ebapiisav uni: Unepuudus häirib hormonaalset tasakaalu ja võib suurendada põletikku soolestikus.

• Vähene liikumine: Regulaarne treening aitab soolestiku tööd reguleerida.

• Ebaregulaarsed toitumisharjumused: Suured portsjonid või söögikordade vahelejätmine võivad seedesüsteemi üle koormata.

Korduv kõhulahtisus on signaal, et midagi kehas vajab tähelepanu, olgu selleks toidutalumatus, stress või soolestiku mikrobioomi tasakaalutus.

Soolestiku mikrobioomi roll sinu seedimises

Seedimise pikaajaliseks toetamiseks on oluline mõista soolestiku mikrobioomi toimimist. Seedekulglat võib võrrelda elava ökosüsteemiga, kus elab triljoneid mikroorganisme, peamiselt baktereid, mis moodustavad soolestiku mikrobioomi. See ökosüsteem mängib olulist rolli toidu lõhustamisel, vitamiinide tootmisel ja immuunsüsteemi toetamisel.

Kui see süsteem on tasakaalus, toimib ka seedimine hästi. Tasakaaluhäire – näiteks kahjulike bakterite ülekasv – võib põhjustada probleeme, sealhulgas kõhulahtisust.

Sinu sisemise ökosüsteemi komponendid

Toimivaks seedesüsteemiks on vaja kolme põhikomponendi koostööd.

• Probiootikumid: Elusad kasulikud bakterid, nagu laktobatsillid ja bifidobakterid, mis toetavad seedimist ja hoiavad kahjulikke mikroobe kontrolli all.

• Prebiootikumid: Spetsiifilised kiudained, mis on toiduks kasulikele probiootikumidele, aidates neil kasvada ja paljuneda.

• Postbiootikumid: Kasulikud ühendid (nt lühikese ahelaga rasvhapped, vitamiinid, ensüümid), mida probiootikumid toodavad prebiootikumide kääritamisel. Need ained toidavad sooleseina rakke ja toetavad kogu organismi tervist.

Terve mikrobioomi jaoks on vaja terviklikku lähenemist, mis toidab ja toetab kogu ökosüsteemi.

Allolev vooskeem illustreerib, kuidas pikaajalised tegurid nagu toit, stress ja elustiil mõjutavad soolestiku tervist.

Need tegurid on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad otseselt soolestiku tasakaalu, mis omakorda määrab seedimise tervise.

Miks Dr. OHHIRA® lähenemine on ainulaadne

Tavalised probiootikumid sisaldavad sageli vaid ühte või paari laboris kasvatatud bakteritüve. Dr. OHHIRA® tooted põhinevad teistsugusel filosoofial, mis jäljendab looduslikke protsesse. Selle keskmes on kolmeaastane kääritamisprotsess.

See pikk ja loomulik fermenteerimine laseb 12 erineval piimhappebakteri tüvel koos prebiootilise seguga (puuviljad, köögiviljad, seened, merevetikad) küpseda. Selle protsessi tulemusena tekivad mitte ainult elujõulised probiootilised bakterid, vaid ka rikkalik segu pre- ja postbiootikumidest.

See on terviklik süsteem, mida nimetatakse Synbiotic Trio. See pakub soolestikule korraga nii probiootikume, prebiootikume kui ka postbiootikume.

Selline lähenemine on tõhusam, kuna see ei lisa soolestikku lihtsalt baktereid, vaid loob keskkonna, kus inimese enda mikrobioom saab taastuda ja õitseda. Jaapani teadusel ja traditsioonilisel fermenteerimiskunstil põhinev meetod on täielikult keemiavaba ning pakub süsteemset tuge soolestiku tasakaalu saavutamiseks. See aitab kehal oma loomulikke protsesse paremini reguleerida.

Selleks, et paremini mõista, kuidas sinu mikrobioomi tervis on seotud sinu üldise tervisega ja kuidas seda hoida, soovitame lugeda meie põhjalikku artiklit sel teemal.

Praktilised sammud kõhulahtisuse leevendamiseks

Kõhulahtisuse korral on esmatähtis keskenduda sümptomite leevendamisele ja anda kehale aega taastuda. Õigete sammudega saab enesetunnet kiiresti parandada ja vältida tüsistusi, nagu vedelikupuudus.

Põhirõhk on kolmel tegevusel: vedelikutasakaalu hoidmine, seedesüsteemi puhkamine ja soolestiku heade bakterite toetamine.

Hoolitse piisava vedelikutarbimise eest

Kõhulahtisuse suurim oht on dehüdratsioon. Sage vesine väljaheide viib kehast välja mitte ainult vett, vaid ka elutähtsaid elektrolüüte, nagu naatrium ja kaalium.

Seetõttu on vedeliku ja mineraalide asendamine esmatähtis. Jooge päeva jooksul sageli ja väikeste lonksudega.

Parimad vedelikud sel perioodil on:

• Puhas vesi: Kõige lihtsam ja olulisem.

• Taimeteed: Kummel ja piparmünt on tuntud oma rahustava toime poolest.

• Lahja puljong: Aitab taastada nii vedelikku kui ka soolasid.

• Apteegi rehüdratsioonilahused: Spetsiaalselt loodud kaotatud elektrolüütide taastamiseks õiges vahekorras.

Vältige magusaid jooke, nagu limonaadid ja pakimahlad, kuna suur suhkrusisaldus võib kõhulahtisust süvendada. Kofeiiniga joogid ja alkohol soodustavad samuti vedelikukadu.

Kohanda oma menüüd

Ärritunud seedesüsteem vajab rahu. Vältige ajutiselt raskesti seeditavaid või ärritavaid toite ja eelistage kergeid, toitainetihedaid eineid.

Hea on järgida niinimetatud BRAT-dieeti, mis koosneb toiduainetest, mida ärritunud kõht tavaliselt hästi talub:

• Banaanid (Bananas): Rikkad kaaliumi poolest ja kergesti seeditavad.

• Riis (Rice): Eriti hea on valge riis, mis aitab väljaheidet tahkemaks muuta.

• Õunapüree (Applesauce): Kerge ja annab energiat seedimist koormamata.

• Röstsai (Toast): Valgest jahust röstsai on samuti kergesti seeditav.

Lisaks võib proovida keedetud kartulit, aurutatud kanafileed ja maitsestamata jogurtit. Vältida tuleks rasvaseid, vürtsikaid ja praetud toite, enamikke piimatooteid (v.a jogurt) ning kiudainerikkaid toite nagu toored köögiviljad.

Toeta soolestiku tasakaalu taastumist

Kõhulahtisus, eriti antibiootikumikuuri või nakkuse tagajärjel, häirib soolestiku mikrobioomi tasakaalu. Kasulike bakterite populatsioon väheneb, andes kahjulikele mikroobidele võimaluse domineerida.

Siin tulevad appi sünbiootikumid, mis aitavad soolestiku loomulikku tasakaalu taastada. Dr. OHHIRA® kolmeaastase kääritamisprotsessi läbinud tooted pakuvad terviklikku Synbiotic Trio lahendust, mis sisaldab probiootikume, prebiootikume ja postbiootikume.

Selline süsteemne lähenemine ei lisa soolestikku lihtsalt uusi baktereid, vaid loob keskkonna, kus olemasolev mikrobioom saab taastuda. Eriti olulised on postbiootikumid, mis pakuvad sooleseina rakkudele kohest tuge ja kiirendavad paranemist.

Kui te pole kindel, milline toidulisand teie vajadustele kõige paremini vastab, lugege meie juhendit, mis selgitab 3 sammu, kuidas valida probiootilist toidulisandit.

Hea ülevaate annab ka järgnev tabel, mis on koostatud Dr. OHHIRA® toodete kasutamiseks erinevate seedeprobleemide korral.

Dr. OHHIRA® toodete kasutamise juhend

Olukord	Soovitatav annus	Kuuri pikkus	Lisamärkused
Äge kõhulahtisus	2 kapslit hommikul ja 2 õhtul	Kuni sümptomite leevenemiseni (tavaliselt 3–5 päeva)	Parima tulemuse saavutamiseks alustage kohe esimeste sümptomite ilmnemisel.
Antibiootikumikuuri ajal	1–2 kapslit päevas	Kogu kuuri vältel + 1 nädal pärast kuuri lõppu	Võtke probiootikum vähemalt 2-3 tundi pärast antibiootikumi.
Reisikõhulahtisuse ennetus	1 kapsel päevas	Alustage 1 nädal enne reisi ja jätkake kogu reisi vältel	Aitab kehal harjuda uue keskkonna ja toiduga.
Korduv või krooniline kõhulahtisus	1 kapsel päevas (vajadusel 2)	Vähemalt 1-3 kuud	Konsulteerige arstiga, et välistada tõsisemad meditsiinilised põhjused.

Tabelis toodud soovitused on üldised. Jälgige oma keha reaktsiooni ja kohandage annust vajadusel.

Millal pöörduda arsti poole

Enamasti möödub kõhulahtisus paari päevaga koduste vahendite abil. Siiski on olukordi, kus tuleks pöörduda arsti poole.

Otsige meditsiinilist abi, kui:

• Sümptomid ei parane 48 tunni jooksul.

• Teil on kõrge palavik (üle 38.5 °C).

• Väljaheites on verd või mäda.

• Tekivad tugeva vedelikupuuduse tunnused: vähene urineerimine, tume uriin, kuiv suu, pearinglus.

• Kõhuvalu on väga tugev või püsiv.

Nõu võib küsida ka apteekrilt, kes oskab soovitada käsimüügiravimeid, näiteks loperamiidi, mis aeglustab soolestiku liikumist. Neid ei tohiks aga kasutada bakteriaalse nakkuse kahtluse korral, kuna see võib takistada toksiinide väljutamist kehast.

Kõige põletavamad küsimused kõhulahtisuse kohta

Siin on vastused sagedasematele küsimustele kõhulahtisuse ja seedimise kohta, mis põhinevad teaduslikel faktidel ja aitavad teha teadlikke valikuid tervise heaks.

Kui kaua kõhulahtisus tavaliselt kestab?

Äge kõhulahtisus möödub enamasti iseenesest paari päevaga. Kuni kolmepäevane kestus on tavapärane.

Kui sümptomid püsivad kauem kui 48 tundi ilma paranemiseta, tuleks konsulteerida arstiga. Üle kahe nädala kestvat kõhulahtisust nimetatakse püsivaks ja üle nelja nädala kestvat krooniliseks, mis nõuab põhjalikumat meditsiinilist uurimist.

Kas probiootikume peaks võtma iga päev?

Igapäevane probiootikumide tarbimine ei ole kõigile vajalik, kuid see võib olla kasulik soolestiku mikrobioomi stabiilsena hoidmiseks ja üldise heaolu toetamiseks. Eriti soovitatav on see inimestele, kelle elustiil või tervislik seisund võib mikrobioomi tasakaalu mõjutada.

Regulaarne kuur on eriti asjakohane järgmistel juhtudel:

• Pärast antibiootikumikuuri: Aitab taastada kasulikku mikrofloorat.

• Korduvate seedehäirete korral: Toetab soolestiku pikaajalist tasakaalu.

• Stressirohkel perioodil: Aitab leevendada stressi mõju seedimisele.

• Immuunsüsteemi toetamiseks: Terve mikrobioom on tugeva immuunsuse alus.

Dr. OHHIRA® sünbiootikumid on loodud igapäevaseks kasutamiseks, pakkudes pidevat tuge sisemisele ökosüsteemile.

Kas stress võib tõesti kõhu lahti teha?

Jah. Soolestiku ja aju vahel on otsene kahesuunaline side (soole-aju telg). Stress ja ärevus vallandavad kehas hormoonide, näiteks kortisooli ja adrenaliini, vabanemise, mis võivad mõjutada soolestiku liikumiskiirust.

Stress ja ebaregulaarne elurütm on Eestis sagedased kõhulahtisuse põhjustajad. Tervise Arengu Instituudi andmetel kogeb Eestis umbes 40% täiskasvanutest kroonilist stressi, mis teeb sellest laialt levinud probleemi.

Milliseid toite tuleks kõhulahtisuse ajal vältida?

Kõhulahtisuse ajal on soovitatav vältida toite, mis võivad seedesüsteemi ärritada. Ajutiselt tuleks menüüst välja jätta:

• Rasvased ja praetud toidud: Raskesti seeditavad ja koormavad soolestikku.

• Piimatooted: Erandiks on maitsestamata jogurt või keefir. Laktoositalumatus võib ajutiselt süveneda.

• Vürtsikad road: Stimuleerivad seedetrakti ja võivad sümptomeid ägestada.

• Töödeldud ja magusad toidud: Suhkur võib soolestikku liigselt vett tõmmata.

• Kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid: Soodustavad vedelikukadu.

Eelistage kergesti seeditavaid toite nagu banaanid, riis, keedetud kartul ja aurutatud kana.

Kõige olulisem on meeles pidada, et vedeliku tarbimine on kriitilise tähtsusega. Joo väikeste lonksudega puhast vett, taimeteed või elektrolüütidega rikastatud jooke, et vältida dehüdratsiooni.

Kas mustikad aitavad kõhulahtisuse vastu?

Jah, kuid oluline on teada, et abi on just kuivatatud mustikatest või nendest valmistatud tõmmisest. Kuivatatud marjad sisaldavad tanniine, mis aitavad soolestiku limaskesta rahustada ja väljaheidet tahkemaks muuta. Värsked mustikad võivad oma kiudainesisalduse tõttu seedimist pigem ergutada.

Kuidas ennetada kõhulahtisust reisil olles?

Reisikõhulahtisuse ennetamiseks on oluline järgida hügieenireegleid ja teha teadlikke toiduvalikuid.

• Joo ainult pudelivett: Väldi kraanivett, ka hammaste pesemisel.

• Söö kuumtöödeldud toitu: Eelista roogasid, mida serveeritakse kuumalt.

• Väldi tooreid salateid ja koorimata puuvilju: Söö ainult neid vilju, mida saad ise koorida.

• Alusta probiootikumikuuriga: Alusta Dr. OHHIRA® probiootikumide võtmist nädal enne reisi ja jätka seda kogu reisi vältel. See aitab tugevdada soolestiku mikrofloorat ja muuta selle vastupidavamaks võõraste bakterite suhtes.

Lisateavet ja nippe kõhulahtisuse teemal leiate ka meie blogiartiklitest.

Millal on kõhulahtisus ohtlik lastele?

Lapsed on vedelikukaotuse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Pöörduge kohe arsti poole, kui märkate imikul või väikelapsel järgmisi sümptomeid:

• Dehüdratsiooni tunnused (kuivad mähkmed üle 3 tunni, nuttes pisarate puudumine, aukus silmad).

• Kõrge palavik.

• Verine või musta värvi väljaheide.

• Laps on ebatavaliselt loid või unine.

• Keeldub joomisest.

Imikute ja väikelaste puhul on alati parem olla pigem liiga ettevaatlik ja pidada nõu arstiga ka kergemate sümptomite korral.

---

Kui otsite teaduspõhist ja terviklikku lahendust oma seedimise toetamiseks, siis Orgaaniline Elu OÜ pakub Jaapani teadlase Dr. Ohhira loodud ainulaadseid sünbiootikume. Meie tooted, mis põhinevad kolmeaastasel kääritamisprotsessil, pakuvad süsteemset tuge sinu soolestiku mikrobioomile, aidates taastada ja hoida sisemist tasakaalu. Avasta kogu valik ja leia endale sobivaim toode meie e-poest: https://www.ohhira.ee.