Diabeet ja bakterite kooslus soolestikus.
Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi. Selle seisundi puhul ei tooda kõhunääre piisavalt insuliini või ei tooda seda üldse või on insuliini mõju organismis puudulik. Vaikselt on hakatud uurima, kas teatud bakterite olemasolu ja tase soolestikus võiks aidata diabeeti ennetada ja ravida.
Inimestel, kelle soolestiku bakterite Coprococcus tase on kõrgem, on suurem insuliinitundlikkus. Samas kui neil, kellel on kõrgem Flavonifractori tase, on insuliinitundlikkus madalam. Teadlaste sõnul võivad spetsiifilised soolebakterid mängida olulist rolli II tüüpi diabeedi tekkes.
Uuringud ja avastused.
Vastavalt Cedars-Sinai uuringu varajastele tulemustele võivad soolestikust leitud teatud tüüpi bakterid aidata kaasa II tüüpi diabeedi tekkele, samas kui teist tüüpi bakterid võivad selle haiguse eest kaitsta
Aastaid on uurijad püüdnud mõista, miks inimestel tekib diabeet, uurides mikrobioomi koostist, mis on seedetraktis elavate seente, bakterite ja viiruste mikroorganismide kogum.
Arvatakse, et ravimid ja dieet mõjutavad mikrobioomi. Uuringud on samuti leidnud, et inimestel, kes insuliini korralikult ei töötle, on teatud tüüpi bakterite tase soolestikus madalam, ja need toodavad teatud tüüpi rasvhappeid, mida nimetatakse butüraadiks.
Mark Goodarzi, MD, Ph.D., Cedars-Sinai endokriinse geneetika labori direktor juhib käimasolevat uuringut, mille käigus jälgitakse diabeediriskiga inimesi, et teada saada, kas see haigus areneb aktiivsemalt inimestel, kellel on nende bakterite tase soolestikus madalam.
“Suur küsimus, mida me loodame lahendada, on järgmine: kas mikrobioomi erinevused põhjustasid diabeedi või diabeet põhjustas erinevusi mikrobioomis?” ütles Goodarzi, kes on uuringu vanemautor ja mikrobioomi mitmekesisuse uuringu ja insuliini käitumise hindamise (MILES) juhtivteadur.
MILES-iga seotud uurijad on kogunud teavet osalevatelt mustanahalistelt ja mittehispaanlastest valgenahalistelt täiskasvanutelt vanuses 40–80 aastat alates 2018. aastast. MILES-i varasemas uuringus leiti, et keisrilõikega sündimine on seotud suurema diabeedi tekke riskiga.
Mida jälgitakse?
Käimasolevas uuringus on kõige värskemalt analüüsitud andmeid 352 inimest, kellel ei olnud teadaolevat diabeeti ja kes värvati Põhja-Carolinas Winston-Salemis asuvast Wake Foresti baptisti tervisesüsteemist.
Uuringus osalejatel paluti käia kolmel kliinikuvisiidil ja koguda enne visiiti väljaheiteproove. Uurijad analüüsisid esimesel visiidil kogutud andmeid. Nad viisid läbi väljaheiteproovide geneetilise uuringu, et õppida tundma osalejate mikrobioome ja otsida konkreetselt baktereid, mida varasemad uuringud on seostanud insuliiniresistentsusega.
Iga osaleja täitis ka toitumise küsimustiku ja sooritas suukaudse glükoositaluvuse testi, mida kasutati glükoosi töötlemise võime määramiseks.
Uurijad leidsid, et 28 inimesel olid suukaudse glükoositaluvuse tulemused, mis vastasid diabeedi kriteeriumidele. Samuti leidsid nad, et 135 inimesel oli eeldiabeet ehk seisund, mille puhul inimese veresuhkru tase on normist kõrgem, kuid mitte piisavalt kõrge, et vastata diabeedi määratlusele.
Uurimisrühm analüüsis seoseid väljaheiteproovides leitud 36 butüraati tootva bakteri ja inimese võime vahel säilitada normaalset insuliinitaset. Nad kontrollisid tegureid, mis võivad samuti kaasa aidata inimese diabeediriskile, nagu vanus, sugu, kehamassiindeks ja rass. Coprococcus ja sellega seotud bakterid moodustasid bakterite võrgustiku, millel on kasulik mõju insuliinitundlikkusele.
Vaatamata sellele, et Flavonifractor on butüraadi tootja, seostati seda insuliiniresistentsusega – teiste varasemalt tehtud tööde käigus on leitud kõrgem Flavonifractori tase diabeediga inimeste väljaheites.
Uurijad jätkavad selles uuringus osalenud patsientide proovide uurimist, et teada saada, kuidas insuliini tootmine ja mikrobioomi koostis aja jooksul muutuvad. Samuti kavatsevad nad uurida, kuidas toitumine võib mõjutada sooltebakterite tasakaalu.
Goodarzi rõhutas siiski, et on liiga vara öelda, kuidas saavad inimesed oma mikrobioomi muuta selliselt, et vähendada diabeediriski.
Vajatakse rohkem uuringuid, et tuvastada konkreetsed bakterid, mida peame diabeedi ennetamiseks või raviks moduleerima. See info on tõenäoliselt selgumas järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.
Kasutatud allikas:
https://neurosciencenews.com/gut-bacteria-diabetes-22173/