Mikrobioota olulisus ehk milleks on meil üldse baktereid vaja? 

Enamasti teame kõik seda, et soolestiku mikrobioota aitab meil lagundada toitaineid, mida meie enda genoom ise süneteesida ei suuda, et saaksime oma toidust  kätte energiat ja toitaineid. Lisaks sellele aga pakuvad mikroorganismid meile kaitset patogeenide ja võõrkehade eest ning määravad meie immuunvastuse ja korraldavad meie immuunsüsteemi arengut. Mikroorgamismid toodavad meile vitamiine (K ja B-vitamiinid), hormoone ja erinevaid biokeemilisi molekule, mis mõjutavad meie ainevahetust ja närvisüsteemi tervikuna. Seega, rolle, mida mikroorgamismid meie organismis täidavad on väga palju.

Milliste haigustega seostatakse bakterite puudust?

Oleks lihtsam küsida, milliseid haigusi ei saa mikrobioota kooslusega seostada. Ühed esimesed haigused, mida hakati uurima, lähtuvalt mikrobioota kooslusest, olid kõiksugused seedesüsteemi haigused: haavandiline koliit ja Crohn´i tõbi, samuti rasvumine ja diabeet. Tänaseks on leitud, et muutused mikrobioomis on teguriteks ka paljude kompleks -ja närvisüsteemihaiguste puhul nagu näiteks skisofreenia, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi. Samuti on leitud, et mikrobioom mängib rolli südameveresoonkonnahaiguste ja erinevate vähi vormide puhul. Sisuliselt võib öelda, et haigusi, mida mikrobioota, selle koosluse ja mitmekesisuse või selle mitmekesisuse vähenemisega seostada ei saa, ei olegi olemas. Kuna väga paljud haigused on seotud ainevahetuse ja immuunsüsteemiga ning mikroorganismide peamine ülesanne on just nimelt ainevahetuse ja immuunsüsteemi reguleerimine, siis tõenäoliselt võib leida mikrobioomi seose iga võimaliku haigusega.

Kuidas oma mikrobioota kooslust mõjutada?

Mikrobioota peamiseks mõjutajaks on toit. Sõltuvalt sellest, mida sööme, võime väga kiiresti oma mikrobioomi koostist muuta. Kui näiteks sööme palju suhkrurikkaid toite, hakkab kiiresti kasvama mikroorganismide populatsioon, kes toituvad peamiselt suhkrust. Kasulike bakterite jaoks, kes toodavad meile vajalikke keemilisi ühendeid, on kõige olulisem prebiootikumide ehk kiudainete poolest rikas toiduvalik. Kuna tugeva tervisega seostatakse mitmekesist mikrobiootat, on oluline ka oma toidulaud võimalikut mitmekesisena hoida.

Kuidas mikrobioota tekib ja areneb?

Mikrobioota alged saab laps sündides kaasa ema sünnikanalist. Lastel, kes on sündinud keisrilõike teel, on mikrobioota liigivaesem ja sarnaneb pigem ema naha mikrobiootale. Kõige olulisem aeg mikrobioota välja arenemiseks on vahemikus 0-3 eluaastat, mil lapse mikrobioota kujuneb, rikastub ja arenevad välja erinevad mikroobide rühmad. Teadustöödes on selgunud, et just selle ajaakna raames hakkavad bakterid välja arendama immuunsüsteemi ja immuunvastust kogu järgnevaks eluks ning see peenhäälestus hakkab toimuma just nimelt soolestikus. Mikroobikoosluse arengu ja tuleviku mikrobioota mitmekesisuse mõistes on väga tähtis, milliste ja kui mitmekesiste mikroobidega me puutume kokku lapseeas.

Ülemäärane steriilsuse armastuse ja antibiootikumide mõju mikrobiootale

Viimase 50 aasta jooksul on meid saatnud suured elukeskkonna muutused, linnastumine, kodude ülim antibakeriaalne puhastamine ja kemikaalidega töötlemine, samuti antibiootikumide laialdane kasutamine. Korrelatsioonis sellega on aga sagenenud rasvumine, astma ja allergiad, mida seostatakse otseselt liigse sanitaarsuse hüpoteesiga. Me ei pea sugugi vabanema kõigist end ümbritsevatest bakteritest. Loomulikult peame me pesema käsi, kuid ei pea olema paranoilised.

Milline on maailma parim mikrobioota ja mida selle jaoks teha?

Ideaalse personaalse mikrobioota loomiseks ja säilitamiseks peaks jälgima eelkõige oma elukeskkonda ja toitumist.  Õnneks on mikrobiootat, erinevalt genoomist, võimalik ise reguleerida, näiteks, suurendada kiudainerikka toidu abil kasulikke postbiootilisi aineid tootvate bakterite osakaalu. Parim mikrobioota on mitmekesine mikrobioota.

Allikas: Elin Org, Tartu Ülikooli Televisioon

Sulle võiksid huvi pakkuda järgmised tooted