Ei saa läbi meesteta.

November on selleks korraks ammu läbi ja kes movembri puhul vuntsi ja habet kasvatas, saab nendele nüüd käärid või muud terariistad sisse lüüa. Meestekuul räägitakse palju meeste tervisest, vaimsest kui füüsilisest, kuid kui aasta eelviimane kuu saab läbi, kaob neilt olulistelt teemadelt kahjuks ka fookus.

On täheldatud, et võrreldes naistega on mehed rohkem ,,sissepoole’’ elajad. Nad ei näita sageli oma tundeid nii vahetult välja kui naised. Isegi kui naised tihti koguvad pikema perioodi jooksul väljaelamata tunded kokku ja plahvatavad, siis mehed justkui koguvad veel rohkem ja kauem ning halvemal juhul ei plahvata kunagi. Mis tähendab, et sees pidevalt pulbitseb ja lõpuks on tervis see, mis märku annab, et mingil etapil on elatud iseendaga vastuolus.

Kui uurida terapeutidelt protsentuaalselt vastuvõttudel käijaid, on naisi pea alati enam. Võib eeldada, et naised on altimad abi otsima ja rohkem avatud uutele lahendustele. Mehed loodavad ühele saunapeole või garaažiõhtule, kus auru välja lasta, kuid tegelikult on ka neil täielik õigus on mõtteid, emotsioone ja tundeid avaldada. Miks seda siiski ikka veel nii vähe tehakse?

Soolebakterite seos erinevate tervisehädadega.

Põhjusi võib olla mitmeid. Ei taheta näida nõrgana, nagu kommunikeerimine oleks midagi, mille üle nalja visata. Tänapäeva suurimaid suhteprobleeme on omavahelise suhtluse puudumine. Eeldamine on kõikide ebaõnnestumiste ema, kuid me arvame ikka veel, et kes eeldab rohkem, see võidab. Võib-olla arvatakse, et probleemid lahenevad ise. Mõned kindlasti, kuid suurem osa neist hakkab kuhjuma. Ja kui kuhi on ääretuks paisunud, ütleb tavaliselt füüsiline keha üles. Läbipõlemine, kõrge vererõhk, infarkt, ärevushäired, paanikahood, unehäired, depressioon. Kõigest väike loetelu tervisehädadest, mis löövad välja siis, kui me iseend ei kuula ja samamoodi edasi rassime.

Tegelikult on teadlased hakanud leidma seoseid soolestiku ja tõsiste vaimsete terviseprobleemide nagu depressiooni ja ärevuse vahel. Meie soolestiku ja aju vahel on ühendus. Teadlased nimetavad seda soolestiku-aju teljeks: soolestikus olevad neurotransmitterid liiguvad mööda närve ja läbi immuunsüsteemi ajju, luues kahesuunalise suhtluse. Vaimsed ja emotsionaalsed stressorid nagu tasumata arved või intervjuueelne ärevus, aga ka biokeemilised stressorid, näiteks vale toitumine või treeningu vältimine – see info liigub soolestiku ja aju vahel, mis selgitab, miks stress võib meid haigeks teha.

Mikrobioom ja erinevad häired organismis.

Meie mikrobioom toodab laias valikus neurotransmittereid nagu hea enesetunde hormoonid serotoniin, dopamiin ja oksütotsiin, selgitab Shawn M. Talbott, Ph.D., Salt Lake City toitumisbiokeemik. Samuti toodab see norepinefriini, mis on seotud fookusega. Kuna mikrobioom suhtleb otseselt ka immuunsüsteemiga, annab ta pidevalt märku tervisest või haigusest. Teisisõnu, kui meie soolestik pole terve, tunneb ka meie aju end halvasti.

Soolestiku mikrobioom toodab kemikaale, mis on tugevad antioksüdandid. Need antioksüdandid jõuavad vereringe kaudu ajju ja võivad vähendada põletikku, mis on osutunud teatud vaimuhaiguste, näiteks depressiooni ja ärevuse ning neurodegeneratiivsete häirete soodustavaks teguriks. Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuringute kohaselt oli ajupõletik 30 protsenti kõrgem inimestel, kellel oli diagnoositud kliiniline depressioon. Põletiku tugevamaks muutudes tekkis ka depressioon. Häired mikrobioomis võivad vähendada antioksüdantide tootmist, mis vähendavad põletikku ja säilitavad aju keemilise stabiilsuse. Need muutused võivad kaasa aidata muutunud neuroloogilistele funktsioonidele, mis väljenduvad ärevuse, depressiooni ja nagu hiljutised uuringud näitavad, skisofreenia ja isegi autismi spetsiifilistes tunnustes ja sümptomites.

Väikesed sammud loovad suuri muutusi.

Kui eelpool sai spekuleeritud, et meestel on keerulisem olla avameelne, avatud, rääkida, mis nende sees toimub või millest nad mõtlevad, siis on hea teada, et kui aidata hoida mikrobioomi tervis korras, on võimalik vähendada ja maandada palju terviseriske, mis meid varitseda võivad. Meeste kiire elutempo tõttu võib neil olla keeruline toituda mitmekülgselt. Kiire amps tööülesannete vahel ei pruugi keha kõiki vajadusi täita ja kui kodus ootab õhtul abikaasa valmistatud ,,liiga värviline’’ ühepajatoit, võib päeva viimane söögikord hoopis kerge õllega asenduda. Aga kõhubakterid on näljased!

Mees on perepea, aga naine on kael, mis seda keerab. Kindlasti on keeruline alustada homme hoobilt uutmoodi menüüga, kus rasvane pannil praetud sealiha on asendunud kanafileega või saiakese asemel soovitatakse haarata õuna järele, kuid väikesi samme saab alati teha. Dr.OHHIRA® probiootikume sisaldavates kapslites elavad fermenteeritud köögiviljad, puuviljad, merevetikad ja seened. Kui anda mehele valida, kas suure kuhjaga taldrikutäis paprikat, pirni, vetikaid ja kukeseeni või üks väike must kapsel, kus on kõik need head komponendid juba sees, siis võib karta, et ta valib viimase.

Meestekuu on läbi, kuid mehed on olulised aastaringselt. Kinkides tähtpäevaks, sünnipäevaks või lihtsalt argipäevaks probiootikume, ei saa kingi saaja mitte kunagi pettunud olla ja kinkija võib end rahulikult tunda, sest tervise turgutamiseks mõeldud toidulisanditega ei saa mööda panna.