Iga samm, mille astume, iga liigutus, mille teeme – alates hommikusest sirutusest kuni õhtuse jalutuskäiguni – sõltub otseselt meie liigeste sujuvast tööst. Liigeste tervis on aktiivse ja valuvaba elu alus, ent sageli hakatakse sellele tähelepanu pöörama alles siis, kui valu ja ebamugavus endast märku annavad. Tegelikult on liigeste eest hoolitsemine pikaajaline investeering meie iseseisvusesse ja liikumisrõõmu.

Miks on liigeste heaolu nii oluline?

Liigeseid võib pidada meie keha insenertehnilisteks saavutusteks. Need on keerukad struktuurid, mis ühendavad luid ning annavad meile võime painutada, pöörata ja liikuda. Kui kõik toimib, on see nagu hästi õlitatud masinavärk – me ei pane seda tähelegi. Terved liigesed lubavad meil nautida kõike, mida elu pakub, olgu selleks siis matkamine, aiatöö või lihtsalt lastelastega mängimine.

Kui see süsteem hakkab tõrkuma, kannatab elukvaliteet koheselt. Lihtsad toimingud, nagu trepist käimine või poekoti tõstmine, muutuvad vaevaliseks ja valusaks, piirates meie iseseisvust ja vabadust. Seetõttu on kriitilise tähtsusega mõista, kuidas oma liigeseid hoida ja toetada.

Tervete liigeste alustalad

Liigeste heaolu on kompleksne süsteem, mis koosneb mitmest omavahel seotud osast. Teadlikult igaühe eest hoolitsedes lood tugeva vundamendi.

• Liikumine: Regulaarne, kuid mõõdukas koormus on liigestele hädavajalik. See aitab hoida liigesevedeliku ringluses ja tugevdab liigeseid ümbritsevaid lihaseid, mis pakuvad neile vajalikku tuge ja stabiilsust.

• Kehakaal: Iga lisakilo tekitab kandvatele liigestele – eriti põlvedele, puusadele ja seljale – mitmekordse lisakoormuse, mis kiirendab nende kulumist.

• Toitumine: Tasakaalustatud ja põletikuvastane menüü annab kehale ehituskivid, mida on vaja tugevate kõhrede ja luude jaoks.

Liigeste tervis on lahutamatult seotud ka luude tugevusega. Tugev luustik on liigestele kindel alus, mis aitab ennetada vigastusi ja kulumist. Lisateavet luude tervise hoidmise kohta leiate meie põhjalikust artiklist osteoporoosi ennetamise kohta.

See artikkel on teie teejuht liigeste maailma. Vaatame lähemalt nende anatoomiat, käsitleme levinumaid probleeme ja pakume teaduspõhiseid lahendusi, mis aitavad hoida teie liigesed liikuvad kogu eluks.

Kuidas liigesed tegelikult töötavad

Selleks, et osata oma liigeseid hoida, tuleb kõigepealt mõista nende toimimismehhanismi. Igal komponendil on kindel ja asendamatu roll, mis tagab sujuva ja valuvaba liikumise.

Liigese tööpõhimõtet võib võrrelda auto vedrustusega. Luude otsi katab sile ja vetruv liigesekõhr, mis toimib amortisaatorina, pehmendades igal sammul tekkivaid põrutusi. See on elutähtis kaitsekiht, mis takistab luudel otse üksteise vastu hõõrdumast.

Liigese sisemine määrdesüsteem

Nagu iga hästi töötav masin, vajab ka liiges korralikku määrdeainet. Siin astub mängu sünoviaalvedelik – paks ja libe vedelik, mis täidab liigesesisest ruumi. See on võrreldav mootoriõliga, mis vähendab hõõrdumist ja laseb liigese osadel kergelt üksteise suhtes libiseda. Lisaks on see vedelik kõhre peamine toitainete allikas, hoides selle elastse ja tervena.

Tervet seda süsteemi hoiab koos liigesekapsel, mis on tugev ja kaitsev ümbris. Kapsli sisepind on kaetud sünoviaalmembraaniga, mis toodab sünoviaalvedelikku. Lisastabiilsuse annavad sidemed (ligamendid) – sitked ja painduvad koeribad, mis ühendavad luid omavahel ning hoiavad ära liigese üleliigse liikuvuse.

See tabel annab selge ülevaate liigese olulisematest osadest ja nende funktsioonidest.

Liigese peamised komponendid ja nende rollid

Komponent	Funktsioon	Analoogia igapäevaelust
Liigesekõhr	Kaitseb luude otsi, pehmendab põrutusi.	Auto amortisaator, paks vaip kõval põrandal.
Sünoviaalvedelik	Määrib liigest, vähendab hõõrdumist, toidab kõhre.	Mootoriõli, mis tagab mootori sujuva töö.
Liigesekapsel	Ümbritseb ja kaitseb liigest, toodab sünoviaalvedelikku.	Toiduainet värskena hoidev vaakumpakend.
Sidemed (ligamendid)	Ühendavad luid, tagavad stabiilsuse.	Turvavööd, mis hoiavad sind kindlalt istmel.

Nagu näha, on liiges hästi läbimõeldud ja koostööle orienteeritud süsteem.

Allolev skeem illustreerib, kuidas terved liigesed on meie üldise heaolu, vabaduse ja elukvaliteedi aluseks.

Liigeste tervis on liikuvuse, elukvaliteedi ja iseseisvuse nurgakivi.

Iga liiges oma ülesande jaoks

Liigesed on oma ehituselt erinevad, et võimaldada mitmesuguseid liigutusi. Nende struktuur määrab, kas saame jalga kõverdada, kätt ringitada või pead pöörata.

• Hingeliigesed: Töötavad nagu uksehinged, lubades liikumist ühes tasapinnas – painutada ja sirutada. Parimad näited on põlved ja küünarnukid.

• Keraliigesed: Meie kõige liikuvamad liigesed. Siin sobitub ühe luu kerakujuline ots teise luu kausikujulisse lohku. Sellised on näiteks puusa- ja õlaliigesed, mis lasevad kätt ja jalga liigutada igas suunas.

• Pöördliigesed: Nende puhul pöörleb üks luu teise ümber. See võimaldab meil pead pöörata või küünarvart pöörata.

Mõistes, kuidas iga komponent – kõhr, sünoviaalvedelik, kapsel ja sidemed – ühtse meeskonnana töötab, saame paremini aru, miks isegi väike häire ühes osas võib rivist välja lüüa kogu liigese. See teadmine on vundamendiks, et mõista liigeseprobleemide tekkepõhjuseid ja mida nende ennetamiseks ette võtta.

Täpsema info ja praktiliste nõuannete saamiseks uurige ka teisi artikleid, mis käsitlevad spetsiifiliselt liigeste tervist ja hooldust. Teadlikkus oma keha toimimisest on esimene samm pika ja aktiivse elu suunas.

Levinumad liigesehaigused ja nende riskitegurid

Kuigi meie liigesed on loodud taluma aastakümnete pikkust koormust, võivad erinevad haigused ja elustiilivalikud nende tööd häirida, tuues kaasa valu, jäikust ja liikumisvõime kaotuse. Kaks kõige sagedasemat liigesehaigust on osteoartriit ja reumatoidartriit.

Kuigi nende sümptomid võivad tunduda sarnased, on tegemist erineva päritoluga haigustega. Nende erinevuste mõistmine on esimene samm õige abi leidmise teel.

Osteoartriit ehk liigeste kulumine

Osteoartriit, tuntud ka kui liigesekulumus, on levinuim liigesehaigus. See on degeneratiivne seisund, mis areneb aastate jooksul. Probleemi tuumaks on liigesekõhre järkjärguline lagunemine – kunagi sile ja vetruv pealispind muutub karedaks ja õhukeseks.

Kõhr kaotab oma pehmendava ja lööke summutava võime, mistõttu hakkavad luuotsad liikumisel üksteise vastu hõõrduma. See tekitab valu, jäikust ja sageli ka krudinat liigutamisel.

Osteoartriit mõjutab kõige sagedamini just neid liigeseid, mis kannavad suurimat koormust:

• Põlved

• Puusad

• Selgroog

• Sõrmede liigesed

Selle seisundi puhul on sümptomid tihedalt seotud koormusega. Valu ilmneb pigem päeva lõpus või pärast aktiivsemat liigutamist ning leeveneb puhates. Hommikuti võib tunda jäikust, mis tavaliselt poole tunniga järele annab.

Reumatoidartriit ehk põletikuline liigesehaigus

Reumatoidartriit on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha immuunsüsteem ründab ekslikult omaenda kudesid. Sihtmärgiks on sel juhul liigeseid ümbritsev sünoviaalmembraan.

See rünnak kutsub esile kroonilise põletiku, mis väljendub liigeste tursena, kuumamisena ja pideva valuna. Erinevalt osteoartriidist ei sõltu valu niivõrd koormusest, vaid on tihti kõige tugevam just hommikuti või pärast pikemat paigalolekut. Hommikune jäikus võib kesta tunde.

Reumatoidartriit ei piirdu ainult liigestega. Kuna tegu on süsteemse põletikuga, võib see mõjutada ka teisi kehaosi, näiteks nahka, silmi, kopse ja veresooni, põhjustades üleüldist väsimust ja kehva enesetunnet. Lisainfot artriidi eri vormide kohta leiate meie varasematest postitustest, mis pakuvad sügavamat ülevaadet artriidist.

Mis meie liigeseid kõige enam ohustab?

Liigeseprobleemide teket mõjutavad mitmed tegurid. Mõned neist pole meie kontrolli all, kuid paljude puhul saame ise ennetuseks palju ära teha.

• Vanus: Aastatega kaotab kõhr oma elastsust ja taastumisvõimet.

• Ülekaal: On tohutu koormus eriti just põlve- ja puusaliigestele. Iga lisakilo mitmekordistab liigestele langevat survet.

• Varasemad vigastused: Luumurrud või sidemete rebendid võivad liigese stabiilsust kahjustada ja soodustada artriidi teket aastaid hiljem.

• Geneetiline eelsoodumus: Kui perekonnas on liigesehaigusi esinenud, on ka risk kõrgem.

• Ametid ja hobid: Korduvad liigutused või raske füüsiline pingutus võivad liigestele pikaajalist ülekoormust tekitada.

Liigesehaigused on Eestis tõsine rahvatervise probleem. Eesti geeniuuringute tulemused kinnitavad, et oluliste riskiteguritena on esile toodud ülekaalu ja korduvaid traumasid, mis tähendab, et probleem muutub tulevikus tõenäoliselt veelgi teravamaks.

Sümptomite varajane märkamine ja riskide teadvustamine on võtmetähtsusega. See annab võimaluse astuda samme haiguse süvenemise aeglustamiseks ning hoida oma elu aktiivsena nii kaua kui võimalik.

Kuidas ennetada liigesehädasid ja hoida liikumisrõõmu?

Liigeste pikaajaline heaolu ei ole ühekordne sprint, vaid teadlike ja järjepidevate valikute tulemus. Kuigi me ei saa oma geene muuta, on meil olemas kolm võimsat tööriista, et hoida liigesed tervena: liikumine, kehakaalu kontroll ja ergonoomika.

Need kolm sammast moodustavad tugeva vundamendi. Regulaarne liikumine aitab hoida kehakaalu normis, samal ajal kui õige kehahoid ja ergonoomilised võtted vähendavad liigset koormust.

Liikumine on liigeste parim sõber

On eksiarvamus, et liigeste säästmiseks tuleks liikumist vältida. Tegelikkus on vastupidine – mõõdukas liikumine on liigesekõhrele elutähtis. Kõhr saab oma toitained kätte liigesevedelikust just liikumise ajal tekkiva „pumpava“ efekti kaudu.

Regulaarne treening tugevdab ka liigest ümbritsevaid lihaseid ja sidemeid. Tugevad reie- ja säärelihased aitavad vähendada põlvedele langevat koormust ning tugevad kerelihased stabiliseerivad selgroogu ja puusi.

Kõige paremini sobivad madala intensiivsusega tegevused:

• Ujumine ja vesivõimlemine: Vesi kannab keharaskust, lastes liigestel vabalt ja ilma pingeta liikuda.

• Jalgrattasõit: Suurepärane viis põlve- ja puusaliigeseid toetavate lihaste treenimiseks, vältides jooksmisega kaasnevat põrutust.

• Jooga ja pilates: Arendavad painduvust, parandavad tasakaalu ja tugevdavad süvalihaseid, mis on liigeste stabiilsuse jaoks olulised.

Füüsiline aktiivsus toetab ka soolestiku mikrobioomi mitmekesisust, mis omakorda aitab kontrolli all hoida süsteemset põletikku – üht liigesehaiguste olulist mõjutajat. Lugege meie blogist lähemalt, kuidas füüsiline aktiivsus mikrobioomi mõjutab.

Kehakaal: iga lisakilo on liigestele koormaks

Kehakaalu kontroll on üks tõhusamaid viise oma kandvate liigeste kaitsmiseks. Iga lisakilo kehakaalus avaldab põlvedele ja puusadele kõndides ligikaudu neli korda suuremat survet. See tähendab, et isegi väike kaalulangus annab liigestele märgatava kergenduse.

Näiteks juba 5 kilogrammi kaotamine vähendab põlvedele mõjuvat koormust lausa 20 kilogrammi võrra igal sammul. Aja jooksul on sellel suur mõju, mis aitab oluliselt aeglustada liigesekõhre kulumist ja vähendada osteoartriidi tekkeriski.

Kaalulangetuse olulisust rõhutatakse ka Eestis. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmed kinnitavad, et ülekaalulisus ja vähene liikumine on otseselt seotud liigesehaiguste levikuga.

Ergonoomika – väikesed muudatused, suur mõju

Ergonoomika on teadus sellest, kuidas kohandada oma keskkonda ja tööharjumusi kehale võimalikult säästlikuks. Tihti ei põhjusta liigestele kahju mitte niivõrd üksik trauma, vaid igapäevane, pealtnäha süütu, kuid pidevalt korduv vale koormus.

Siin on mõned praktilised nõuanded:

• Seadistage oma töökoht: Kui töötate laua taga, veenduge, et tooli kõrgus oleks selline, et põlved on 90-kraadise nurga all ja jalatallad kindlalt maas. Ekraan peaks olema silmade kõrgusel.

• Tõstke raskusi õigesti: Raskete esemete tõstmisel kükitage, hoidke selg sirge ja kasutage jalgade, mitte selja jõudu. Hoidke eset kehale võimalikult lähedal.

• Hoidke head rühti: Nii seistes kui ka istudes proovige hoida selg sirge ja õlad taga. Küürus kehahoid tekitab selgroole ja kaelale lisapinget.

• Liigutage end regulaarselt: Pikaajaline sundasend on liigestele kurnav. Tehke iga poole tunni tagant paus, et end sirutada ja liigutada.

Nende ennetavate strateegiate oma ellu toomine nõuab alguses teadlikku pingutust, kuid ajapikku muutub see harjumuseks. See on investeering teie tulevikku, mis tagab, et liigesed teenivad teid hästi veel pikki aastaid.

Toitumine ja toidulisandid liigeste toetuseks

Lisaks liikumisele ja ergonoomikale on toitumine üks võimsamaid tööriistu liigeste tervise hoidmiseks. See, mida sööte, võib kas toita põletikku või aidata sel vaibuda. Teadlik menüü annab kehale ehituskivid, mida on vaja kõhre ja teiste liigesekudede taastamiseks.

Teadlikust toitumisest ja nutikalt valitud toidulisanditest tuleks mõelda kui sisemisest hooldusprogrammist. See ei ole kiirparandus, vaid elustiili osa, mis loob pikaajalise vundamendi liigeste vastupidavusele.

Kuidas põletikuvastane menüü liigeseid aitab?

Krooniline ja madalatasemeline põletik on paljude liigesehädade, eriti artriidi, üks peamisi mõjutajaid. Seetõttu on põletikku leevendavate toitude lisamine menüüsse üks parimaid strateegiaid liigesevalu ennetamiseks ja leevendamiseks.

Mida siis taldrikule tõsta?

• Oomega-3-rasvhapped: Leia neid rasvasest kalast (lõhe, makrell), linaseemnetest ja Kreeka pähklitest. Need rasvhapped aitavad kehal toota ühendeid, mis pärsivad põletikku.

• Antioksüdandid: Marjad, tumerohelised lehtköögiviljad (spinat, lehtkapsas) ja kõik värvilised puu- ning köögiviljad on neid täis. Need ained võitlevad vabade radikaalidega, mis kahjustavad rakke.

• Vürtsid: Kurkum ja ingver on tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest.

Samal ajal tasuks piirata töödeldud toite, lisatud suhkrut ja küllastunud rasvu, kuna need võivad kehas põletikku soodustada.

Millised toidulisandid liigestele tuge pakuvad?

Toidulisandid ei ole ravimid, kuid teadlikult valides võivad nad pakkuda liigestele lisatuge. Nende eesmärk on toetada ja ennetada, mitte ravida juba tekkinud kahjustusi.

Kõige tuntumad liigeseid toetavad ained on:

• Glükoosamiin ja kondroitiin: Need on kõhrekoe loomulikud koostisosad. Toidulisandina võivad need aidata aeglustada kõhre kulumist ja säilitada selle struktuuri.

• Kollageen: See on peamine valk, millest koosnevad kõhred, sidemed ja kõõlused. Kollageenilisandid annavad kehale aminohappeid, mida on vaja nende kudede parandamiseks.

Kollageeni valides on oluline uurida selle kvaliteeti ja päritolu. Kui soovite teada, miks Dr.OHHIRA® kollageen teistest eristub, lugege meie põhjalikku artiklit kollageenilisandite tähtsusest.

Soolestiku seos liigestega

Üha enam teadusuuringuid kinnitab, et soolestiku mikrobioomi ja liigeste tervise vahel on tugev side. See toimib läbi niinimetatud soolestiku-liigese telje.

Kui soolestiku bakterite tasakaal on häiritud, võib soole limaskest muutuda liiga läbilaskvaks. See laseb kahjulikud ained ja bakterid vereringesse, kus need võivad käivitada üleüldise põletikulise reaktsiooni. See sama põletik võib rünnata liigeseid, süvendades artriidi sümptomeid või soodustades selle teket.

Tasakaalus ja mitmekesine mikrobioom on seega oluline liitlane võitluses liigesepõletikega.

Kuidas Dr.OHHIRA® probiootikumid saavad liigeseid toetada?

Dr.OHHIRA® probiootikumid on soolestiku tervise toetamisel unikaalsed. Nende erilisus peitub 3-aastases fermenteerimisprotsessis, mille tulemusel sünnib rikkalik SYNBIOTIC TRIO – segu prebiootikumidest, probiootikumidest ja postbiootikumidest.

• Prebiootikumid (erinevad kiudained) on toit headele bakteritele.

• Probiootikumid on elusad kasulikud bakterid ise.

• Postbiootikumid on fermenteerimise käigus tekkivad bioaktiivsed ained (vitamiinid, ensüümid, orgaanilised happed). Just need toetavad soolestiku keskkonda ja aitavad vähendada kehas levivat põletikku.

Toetades soolestiku mikrobioomi, aitab Dr.OHHIRA® kompleks kaudselt vähendada kroonilist põletikku, mis liigestele kahju teeb. See on süsteemne lähenemine, mis tegeleb probleemi ühe algpõhjusega, mitte ei leevenda ainult sümptomeid. Terve soolestik on tervemate liigeste alus.

Millal on õige aeg arsti juurde minna?

Enese eest hoolitsemine ja ennetustöö on liigeste tervise juures olulised, kuid on olukordi, kus kodustest meetmetest enam ei piisa. Oma keha signaalide eiramine võib põhjustada püsivaid kahjustusi. Seepärast on oluline osata ära tunda ohumärke, mis annavad märku, et on aeg perearsti või ortopeedi poole pöörduda.

Õigeaegne sekkumine on parim viis oma liikumisvõime ja elukvaliteedi säilitamiseks. Arsti konsultatsioon aitab välistada tõsised haigused, leida vaevuste tegeliku põhjuse ja koostada sobiv raviplaan.

Millised sümptomid viitavad vajadusele pöörduda arsti poole?

Me kõik tunneme aeg-ajalt liigestes valu, kuid teatud sümptomid nõuavad spetsialisti tähelepanu. Kui kogete mõnda järgnevatest märkidest, on soovitatav arstiga aeg kokku leppida.

• Püsiv või süvenev valu: Kui valu liigeses ei anna paari nädalaga järele, hoolimata puhkusest ja käsimüügiravimitest, või läheb aja jooksul hullemaks.

• Tugev turse ja punetus: Märgatav paistetus, kuumatunne ja punetus liigese ümbruses on sageli märk aktiivsest põletikust.

• Liikumispiiratus: Kui te ei saa enam liigest täielikult sirutada või painutada ja see tundub "lukus" olevat.

• Öine valu: Valu, mis ajab teid öösel üles või ei lase magama jääda, viitab sageli tõsisemale probleemile.

• Üldine kehv enesetunne: Kui liigesevalule lisanduvad palavik, seletamatu kaalulangus või suur väsimus, võib see olla märk süsteemsest haigusest.

Mida arsti vastuvõtul oodata?

Arsti esimene eesmärk on leida teie vaevuste täpne põhjus. Selleks alustatakse põhjalikust vestlusest ja füüsilisest läbivaatusest.

Olge valmis oma sümptomeid detailselt kirjeldama: millal valu tekkis, mis seda leevendab või ägedamaks teeb ja kuidas see teie igapäevaelu mõjutab. Mida rohkem informatsiooni jagate, seda täpsema pildi arst saab.

Vajadusel suunatakse teid edasi täpsematele uuringutele:

• Pildidiagnostika: Röntgen näitab luude seisukorda, ultraheli pehmeid kudesid. Keerulisemate juhtumite puhul võidakse kasutada ka magnetresonantstomograafiat (MRT).

• Vereanalüüsid: Need aitavad tuvastada põletikunäitajaid või spetsiifilisi markereid, mis võivad viidata näiteks reumatoidartriidile.

Tänapäevane ravi on mitmekülgne, alustades füsioteraapiast ja ravimitest ning lõpetades kirurgiliste lahendustega. Rasketel juhtudel, kui liigesekõhr on täielikult hävinud, võib lahenduseks olla liigeseasendusoperatsioon. Rohkem infot selle kohta leiate Eesti tervishoiu ülevaatest.

Levinumad küsimused ja müüdid liigeste kohta

Selles osas käsitleme mõningaid sagedasemaid küsimusi ja müüte, mis liigeste tervise ümber ringlevad. Eesmärk on anda lühikesed ja selged, teaduspõhised vastused.

Kas liigeste naksumine on ohtlik?

Enamasti on see naksumine ja ragin ohutu. Heli tekib tavaliselt siis, kui liigeseid määrdevedelikus ehk sünoviaalvedelikus olevad gaasimullid rõhu muutumisel lõhkevad.

Muretsemiseks pole põhjust, kui naksumisega ei kaasne valu, turset või liikumispiiranguid. Kui aga naksatus on valus või sellega tekib ebamugavustunne, tuleks arstiga konsulteerida.

Kas jooksmine rikub liigesed ära?

See on üks levinumaid müüte. Tegelikkuses mõõdukas ja õige tehnikaga jooksmine tugevdab liigeseid. See parandab liigesekõhre ainevahetust ja treenib lihaseid, mis liigeseid toetavad ja stabiilsena hoiavad.

Probleemid tekivad reeglina siis, kui minnakse üle piiri: liiga suur koormus, valed jalanõud või kehv jooksutehnika. Oluline on alustada mõõdukalt, kuulata oma keha ning anda endale treeningute vahel piisavalt aega taastumiseks.

Mis vanuses peaks liigeste tervisele mõtlema hakkama?

Liigeste eest hoolitsemine ei ole ainult vanemaealiste teema. Sellega tuleks alustada juba noorelt, sest siis laotakse vundament kogu eluks.

Tervislikud eluviisid on parim ennetustöö, mida oma liigeste heaks teha saab. See tähendab tasakaalus toitumist, regulaarset ja mitmekülgset liikumist ning tervisliku kehakaalu hoidmist.

Kas külm ilm teeb liigesevalu hullemaks?

Kuigi teaduslikud tõendid pole siin ühesed, tunnevad paljud artriidiga inimesed, et külm ja niiske ilm teevad sümptomid hullemaks. Arvatakse, et see võib olla seotud õhurõhu muutustega, mis mõjutavad liigesekapslis olevaid tundlikke närvilõpmeid. Paljud leiavad leevendust soojadest kompressidest ja kihilisest riietumisest.

---

Terve keha ja liikuvad liigesed saavad alguse tasakaalus mikrobioomist. Orgaaniline Elu pakub Dr.OHHIRA® probiootikume, mis toetavad teie soolestiku tervist ja aitavad seeläbi vähendada ka süsteemset põletikku. Avastage Jaapani teadusel põhinevad lahendused meie e-poest: https://www.ohhira.ee.